Tartu

See artikkel räägib asulast, omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Tartu linn (haldusüksus); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tartu (täpsustus). "Dorpat" ja "Jurjev" suunavad siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).

---

Tartu
eesti Tartu lõunaeesti Tarto
Vaade linnasüdamele ja seda läbivale Emajõele
Pindala: 39,0 km² (2016)[1]
Elanikke: 97 759 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 8151[3]
Koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E

Tartu on rahvaarvult Eesti teine linn, omavalitsusliku Tartu linna ja Tartu maakonna keskus ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Linn asub Emajõe kallastel.

Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema Tartu tähetorni kohale muinaslinnus. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark võitis tšuude ja rajas vana linnuse kohale uue. 1224. aastal vallutasid linna Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed ja seda sündmust on peetud ka muistse vabadusvõitluse lõpuks Mandri-Eestis.

Keskajal oli Tartu hansalinn ja kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. Samuti kannatas linn suuresti järgnevates relvakonfliktides. Näiteks Põhjasõjas küüditati linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka 1775. aasta Tartu tulekahju. Tartu Ülikooli tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli eestlaste rahvusliku ärkamisaja arengus ja lätlaste rahvusliku ärkamise alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.

Esimese maailmasõja järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa kui ka Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ülikoolilinn, Emajõe linn ja Emajõe Ateena. See on tuntud Eesti ülikoolilinnana,^[4] aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks.^[5] Tartu on UNESCO kirjanduslinn. Tartu tunnuslause on "Tartu – heade mõtete linn".

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Suurimaks muuseumiks on Eesti Rahva Muuseum.

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.^[6]

Linna mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu Tartu raekoda, Kivisild, Kaarsild ja Tartu toomkirik, tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu Tartu vaim.

2024. aastal on Tartu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast.^[7][8]

Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb vanavene leetopissidest, kus seda kutsuti Jurjeviks (Юрьев). Nestori kroonika (mille originaaltekst pole säilinud, kuid kõige varasemad teadaolevad ümberkirjutused pärinevad 14. sajandist) enamlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst Jaroslav vallutas 6538. (1030.) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.").^[9][10] Kohale võidi anda nimi vürsti ristinime Georgi (Juri) järgi.^[9]

13. sajandi alguses kirjutatud Henriku Liivimaa kroonika kutsub Tartu linnust Tarbata, Tharbata, Tharbete ja Darbete. Sellest nimest pärinevad ka praegune kirjakeelne Tartu, lõunaeestikeelne Tarto, lätikeelne Tērbata, saksakeelne Dorpat ning viimase venekeelne variant Дерпт. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Friedrich David Lenz pakkus 1803. aastal välja, et see seondub tatarlastega. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga kuramaaliivi keeles tuntud sõna tarabos või taraab, tähendusega sarapuu. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala Thori või müütilise eestlaste jumala Taara nimest.^[11] Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju taarpaato, kus paat(o) oleks tuletis sõnast paas ja taarpaato tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit paato ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana Taarpadu ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.^[12] Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.^[11] Veel on Lauri Kettunen nime alusena välja pakkunud tegusõnu tarvastama, tarvama, tarbama, tõrvama, tõrbama (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).^[12]

Paul Alvre ja tema seisukohta toetava Andres Tvauri arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk tarva järgi. Alvre eeldab, et sõna tarvas võis käänduda nii tarvas:tarva (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud Tarwanpe ehk Tarvanpää puhul) kui tarvas:tarba (nagu näiteks varvas:varba). Nime algkuju oli sel juhul Tarbata. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit -ta (nagu varvas:varba-ta). Hiljem on tema oletuse kohaselt sisekao tulemusena teise silbi a ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud assimilatsioon b-t > tt ning nime hakatud hääldama Tarťtu.^[12] Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et läänemeresoome keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, Tarvastu, Tarvasjõgi, Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel Otepää ja Varbola).^[11]

Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandi 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes ürikutes ja kroonikates.^[13]

Linna lüüriline hüüdnimi on Emajõe Ateena.

 Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe.^[14] Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati Toomemäele linnus. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Vana-Vene leetopisside andmetel ründas tšuude, võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist sossolite poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.^[15] Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.^[16]

13. sajandi alguses, Liivimaa ristisõja ajal, läks Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai Tartu muinaslinnuse vallutamine 1224. aastal, mida on peetud ka muistse vabadusvõitluse lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais esmamainitud 1262. aastal. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Seal asus neli kloostrit (tsistertslaste Katariina klooster, dominiiklaste Magdaleena klooster, frantsisklaste mees- ja naisklooster) ja üheksa kirikut (toomkirik, Jaani kirik, Maarja kirik, Katariina kirik, Püha Vaimu kirik, Jakobi kirik ja õigeusu pühakojad Nikolai kirik ja Georgi kirik.

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (Юрьев-Ливонский), seejärel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust ülikool – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval Academia Gustavo-Carolina nime all.

Põhjasõja käigus langes linn 1704. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775. aastal hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli see oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuise Selts. Tartu sai raudteeühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis Jurjew).^[17] Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid Taaralinn, Embach-Athen, Embachstadt, Musenstadt am Embach-Ufer jne.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutsesid ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ja Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960. aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960. aastal valmis Kaarsild ja 1980. aastal Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, rajati ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suure sõjaväelennuvälja tõttu oli Tartu kinnine linn: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.

Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

1980. aastate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Riiklikest institutsioonidest viidi Tartusse Riigikohus ja 2002. aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium. Rajatud on mitu kaubanduskeskust (Lõunakeskus, Tartu Kaubamaja, Tasku, Kvartal jt). Oluliselt on edasi arenenud Maarjamõisa (sealhulgas on Tartu Ülikooli Kliinikum laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu Idaringteest.^[18] 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti üleujutusi, selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.^[19]

Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub Ringtee-Riia ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub 80,2 meetrini üle merepinna.^[20]

Linnas on peale Emajõe teisigi veekogusid: Raadi järv, Jaamamõisa oja, Tähtvere oja, Vanemuise tiik, Tamme Gümnaasiumi tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, botaanikaaia tiik, Peetrituru tiik, Maarjamõisa tiik jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike Ihastes. Praeguseks kadunud on Meltsi tiik ja Koolujõgi.

Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas teise maailmasõja järgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea Roman Muguri suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see Keskparki, Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

Vaata ka: Tartu kalmistud ja Tartu parkide loend

 Pikemalt artiklis Tartu kliima

Tartu kuulub kliima poolest Sise-Eesti kliimavaldkonda. Tartu aastatemperatuur oli aastail 2000–2010 6,5 °C ja varem (1961–1990) 4,9 °C.^[viide?]

Tartu-Tõravere ilmastikuandmed (1991–2020)
Andmestik	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	August	September	Oktoober	November	Detsember	Aasta
Absoluutne maksimum (°C)	9,7	8,9	15,9	27,2	31,4	31,1	34,3	34,2	28	20	13	11	34,3
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	−1,8	−1,6	3,3	11,1	17,1	20,6	23,1	21,8	16,3	9,2	3,3	0	10,2
Keskmine temperatuur (°C)	−4,1	−4,4	−0,5	5,9	11,5	15,5	18	16,7	11,8	6	1,2	−2,1	6,3
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	−6,5	−7,3	−4,0	1,2	5,8	10,3	12,9	12	8	3,3	−0,8	−4,2	2,6
Absoluutne miinimum (°C)	−32,4	−32,2	−24,5	−11,4	−5,9	0,1	3,1	2,8	−2,5	−13,8	−20,8	−32,2	−32,4
Keskmine sademete hulk (mm)	48	39	36	35	54	88	67	79	55	68	55	51	673
Päikesepaiste kestus (h)	33,7	65,1	140,3	190,9	266	258	268,7	227,6	152,1	79,3	30	24,3	1735,9
Suhteline õhuniiskus (%)	88	85	76	68	65	70	74	77	82	86	89	89	79
Allikas: Riigi Ilmateenistus[21][22][23][22][24] 21. august 2022

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% olid eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku.^[25] 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku.^[26] Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku, neist 44 274 naised ja 53 326 mehed. Eestlasi oli 79 700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.^[27] Linna asustustihedus oli 2511 in/km².^[28]

1825	1833	1840	1847	1856	1863	1867	1881	1897	1922
8450[29]	10 020[30]	12 203[31]	12 185[32]	12 914[33]	14 386[viide?]	21 014[34]	29 974[35]	42 308[36]	50 342[35]
1934	1939	1959	1970	1979	1989	2000	2011	2015	2020
58 876[37]	60 281[38]	74 263[39]	90 459[40]	104 518[41]	113 977[42]	98 695[42]	97 600	93 805[43]	92 972[43]

Rahvus	1867[44]		1881[45]		1897[46]		1922[45]		1934[47]
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	9720	46,3	16 526	55,4	29 039	68,6	42 459	84,5	51 559	87,6
sakslased	8907	42,4	10 486	35,2	7020	16,6	3210	6,4	2706	4,6
venelased	1866	8,9	1818	6,1	3689	8,7	2570	5,1	2640	4,5
muud	521	2,5	1144	3,8	2560	6,1	2103	4,2	1971	3,3
Kokku	21 014	100	29 974	100	42 308	100	50 342	100	58 876	100

Rahvus	1970[48]		1979[49]		1989[50][51]		2000		2011[52]		2021
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	68 129	75,3	77 597	74,3	82 031	72,3	80 397	79,5	79 700	81,7	74 630	78,3
venelased	18 009	19,9	21 530	20,6	24 604	21,7	16 245	16,1	14 340	14,7	12 076	12,7
soomlased	1220	1,4	1271	1,2	1275	1,1	1073	1,1	706	0,7	1180	1,2
ukrainlased	1277	1,4	1685	1,6	2639	2,3	1239	1,2	891	0,9	1087	1,1
valgevenelased	551	0,6	749	0,7	1088	1,0	490	0,5	355	0,4	342	0,4
muud	1273	1,4	1549	1,5	1783	1,6	1725	1,7	1608	1,6	5348	6,3
Kokku	90 459	100	104 381	100	113 420	100	101 169	100	97 600	100	94 663	100

 Pikemalt artiklis Tartu linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosi (erinevalt Tallinnast). Vanima asustusega on kesklinn, Ülejõe ja Supilinn. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu Supilinn, allavoolu Karlova ja Ropka tööstusrajoon, üles ürgoru nõlvadele Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Vasakkaldal on jõe ääres Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi.

Jõe paremkallas (Supilinn, Veeriku, Karlova jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

Linnaosa	Pindala (ha)	Elanike arv
		2001	2006	2012
Annelinn	541	30 000	28 200	27 480
Ihaste	424	1000	1800	2322
Jaamamõisa	149	3000	3000	3202
Karlova	230	9500	9000	9073
Kesklinn	180	7500	6700	6575
Maarjamõisa	113	800	500	377
Raadi-Kruusamäe	283	5000	4800	4626
Ropka	146	5500	5300	5120
Ropka tööstusrajoon	354	2700	2700	2511
Ränilinn	122	2500	1800	1732
Supilinn	48	2100	1800	1790
Tammelinn	311	8000	8100	8195
Tähtvere	250	4500	3500	3023
Vaksali	75	2900	3100	3206
Variku	77	2000	1900	1840
Veeriku	281	5500	5300	5561
Ülejõe	302	8200	7700	7876
Elukoht linna täpsusega			2900	4013

• Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

 Pikemalt artiklis Tartu koolid

• Tartu Erakool
• Tartu Kristlik Põhikool
• Tartu Katoliku Hariduskeskus
• Tartu Luterlik Peetri Kool
• Tartu Waldorfgümnaasium
• Tartu Rahvusvaheline Kool

• Tartu Rakenduslik Kolledž
• Heino Elleri Muusikakool
• Tartu Kunstikool
• Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond
• Iluravi Rahvusvaheline Erakool

 Pikemalt artiklis Tartu kõrgkoolid

• Tartu Ülikool
• Eesti Maaülikool
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal
• Kõrgem Kunstikool Pallas
• Kõrgem Usuteaduslik Seminar
• Tartu Teoloogia Akadeemia
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool
• Kaitseväe Akadeemia
• Balti Kaitsekolledž
• Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž
• Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus

Tartu lennujaama kõrval Reola külas tegutseb ka Eesti Lennuakadeemia.

Tähtis majandusharu on tööstus. 10 ja enama töötajaga Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (80) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 560 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim toiduaine- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on A. Le Coq (jookide müük aastas 93 miljonit eurot), veski Tartu Mill, konservitehas Salvest.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osa müüdud toodangust on ligi 1/4. Suurimad ettevõtted on Tarmetec, Torm Metall, HANZA Mechanics Tartu.

Puidutööstuse osa toodangust on ligikaudu 1/10 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on trükitööstusel. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on Tarmeko Spoon ja trükikoda Kroonpress.

Infotehnoloogia alal on oluline programmeerimisteenuste pakkumine, ala ettevõtete käive oli 2023. aastal 290 miljonit eurot, suurimad ettevõtted on Playtech, Rush Street ID, Sale Move. Samas tegutsevad ka Bolt, Nortal, Pipedrive jt ettevõtted. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.^[54] Tartu on ainus linn maailmas, mille nimi sisaldub sõnas sTARTUp.^[55] Alates 2016. aastast toimub Tartus igal aastal Baltikumi suurim ärikonverents sTARTUp Day, mis toob kokku 4000 ettevõtlushuvilist üle maailma.^[56]

2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.^[57] Linnas on mitu konverentsikeskust. Tartu Näitused haldab Tartu messikeskust, kus toimuvad sellised üritused nagu Maamess.

2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: Playtech Estonia (487 töötajat), Kodumaja AS (459), AS HANZA Mechanics Tartu (420), MAXIMA Eesti OÜ (335), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (311), AS G4S Lõuna-Eesti (310), AS A. Le Coq (304), Rimi Eesti Food AS (286), AS Palmako (279) ja AS Kroonpress (262).^[58]

2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad AS Olerex (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), AS GoBus (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), Selver (391), AS A. Le Coq (338), AS Palmako (324) ja Rimi Eesti Food AS (273).^[59]

See alaosa vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

Tartus asuvad hotellid: Antonius, Barclay, Dorpat, Draakon, Hansa, Kantri, London, Lydia, Pallas, Rehe, Sophia, Tartu ja V spaa- ja konverentsihotell. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming.

• Annelinna keskus
• Eeden
• Emajõe Ärikeskus (Plasku)
• Kaubanduskeskus Zeppelin
• Kvartal (endise Tartu Vana Kaubamaja asukohal)
• Lõunakeskus
• Tasku Keskus
• Tartu kaubahall
• Tartu Kaubamaja

 Pikemalt artiklites Tartu tervishoiukorraldus ja Tartu sotsiaalhoolekanne

Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki, 5 veterinaarapteeki, umbes 35 perearstikeskust (ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjana), umbes 40 hambaarsti või hambaravikliinikut, koolitervishoidu, terviseedendust jpm.

Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö (päevakeskused, varjupaigad, hoolde-, turva- ja lastekodud).

Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma kammerkoor ja koolist on välja kasvanud üliõpilasteater. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka Tartu Linnaraamatukogu koos filiaalidega.

Tartu kuulub alates 2015. aastast teaduskultuurilinnade võrgustikku^[60] ja UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku.^[61]

 Pikemalt artiklis Tartu teatrid

Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud Vanemuine, mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett).

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Tartus peeti 1869. aastal I üldlaulupidu. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. 1965. aastal avati Tähtveres Tartu lauluväljak. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama Tartu laulupidusid. 20. sajandi lõpul peeti linnas Tartu muusikapäevi. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning viidi kohale sinimustvalged lipud.

Tartus tegutseb mitmeid laulukoore. Nende seas Meeskoor Gaudeamus, Miina Härma Gümnaasiumi segakoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Noortekoor, Tartu Poistekoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Neidudekoor Kurekell, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Lastekoor Maarjalill.

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ning Tartu Ülikooli muuseume. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu Ülikooli botaanikaaed ning Teaduskeskus Ahhaa.

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: Tartu linnakodaniku muuseum, Laulupeomuuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja KGB kongide muuseum. Eramuuseumidest teatakse enim A. Le Coqi Õllemuuseumi ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskust.

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises Tartu toomkirikus ja Tartu tähetornis Toomemäel ning Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli loodusmuuseum Vanemuise 46 hoones, linnamuuseum Katariina majas Ülejõel, kunstimuuseum Barclay de Tolly majas raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas Lutsu tänava hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid.

Vaata ka: Tartu muuseumide loend

Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikka aega vanim Nõukogude ajal ehitatud Ekraan Riia mäel, mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on Lõunakeskuses tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab Tartu Elektriteater.

• Tartu linna päev
• Armastusfilmide festival Tartuff
• Emajõe festival
• Hullunud Tartu
• Kirjandusfestival Prima Vista
• Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival
• Tartu lõõtspillifestival
• Taaralinna taaderant – Tartu noorte folklooripäev
• Tartu Hansapäevad
• Tartu laulupidu
• Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival
• Tartumaa trallam – Folkloorifestival Baltica raames toimuvad üritused
• Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival)
• Tartu tudengipäevad

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil, Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel, Jaan Tõnissoni monument Tõnissoni platsil, Hugo Treffneri monument Ülejõe pargis, Eduard Tubina monument Vanemuise teatri uue maja ees ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üks Tartu sümboleid Tartu Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoja) kõrval Emajõe paremkaldal on ka purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Raekoja platsil. Tartule ainuomane on ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsev Mare Mikofi skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks ja sama autori taies "Maanaised" Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ees Raekoja platsil.

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu^[viide?] Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (nüüdse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone) ette püstitatud Lenini mälestussammas. Esimene, istuva Lenini kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite Garibaldi Pommeri, Ferdi Sannamehe ja August Vommi seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,^[62] mil Kaitseliidu aktivistid eesotsas Harri Hennuga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju Kassitoomel, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning Raadi mõisa parki rajatud mälestusmärk Nõukogude "vabastajatele".

Vaata ka: Tartu skulptuuride loend

• 
  Barclay de Tolly monument Barclay platsil
• 
  Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel
• 
  Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi tänaval
• 
  Friedebert Tuglase monument Ülejõe pargis
• 
  Villem Reimani monument Toomemäel
• 
  Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel Kassitoomel

 Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–14. sajandil ehitatud Tartu Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – 15. sajandil Toomemäele püstitatud ja Tartu piiskopkonna keskuseks olnud toomkirikust – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walther projekti järgi Tartu raekoda, mis on säilinud tänapäevani, ja Tartu kivisild, mis hävis teises maailmasõjas.

Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta hiigeltulekahju. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise Maarja kiriku kohale ehitati aastatel 1803–1809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walther). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast teises maailmasõjas taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn, Karlova ja Ülejõe. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval miljööväärtuslikena. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli Jäääär kunagise laulu järgi hüüdnime "väike puust linn". Agulitest kaugemal, Tähtveres ja Tammelinnas, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Funktsionalistliku arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto 1932. aastal loodud Villa Tammekann.

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks mikrorajooni. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid Ropka tööstusrajooni.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet, Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud Tasku Keskust ehk Taskut ning Dorpati hotelli ja konverentsikeskust.

• 
  Toomkiriku varemed
• 
  Raekoja plats 6, 8 ja 10
• 
  Tartu Peetri kirik
• 
  Tartu Jaani kirik
• 
  Telleri kabel Vana-Jaani kalmistul
• 
  Rahvaste mälestussammas
• 
  Tartu raudteejaama veetorn
• 
  Raudteetööliste elamu Vaksali 4
• 
  Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur
• 
  Annelinna paneelelamud
• 
  Kesk ja Eha tänava nurk Karlovas
• 
  Heimatstiilis puitelamu Tammelinnas
• 
  Eesti Üliõpilaste Seltsi maja
• 
  Pepleri 32 hoone ehitati 1901
• 
  Veski 6 Kassitoome nõlval

Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja 1775. aasta tulekahjus taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks August Philipp Klara akvatintatehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari August Matthias Hagenilt ja 35. aastapäevaks sari Woldemar Friedrich Krügeri litograafiateoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka Georg Friedrich Schlateri litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja Louis Höflinger, kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös Eduard Ivansoniga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "Album von Dorpat und Umgebungen". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi Heinrich Laakmannile.^[63]

Kui 1803. aastal avatud Tartu Ülikooli joonistuskool kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud Kunstiühingu Pallas kunstikoolist sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aasta augustis likvideeriti Kõrgem Kunstikool Pallas ja asutati Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, mis nimetati 1944. aasta novembris Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd Tartu Kujutava Kunsti Kool keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.

21. sajandil on Tartu silma paistnud tänavakunsti poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.^[5] Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival Stencibility.

• 
  August Philipp Klara, "Ülikooli raamatukogu" (1821)
• 
  August Matthias Hagen, "Tartu anatoomikum" (1827–1828)
• 
  Georg Friedrich Schlater, Tartu Ülikooli peahoone (1832–1835)
• 
  Louis Höflinger, "Vaade Tartule Toomelt" (1860)
• 
  Karl Anton Schulz, "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869)
• 
  Hermann Friedrich Schrenck, "Emajõgi" (1881)
• 
  Villem Ormisson, "Tartu maastik" (1930)
• 
  Nikolai Triik, "Talvine Tartu Emajõega" (1935)
• 
  Kaarel Liimand, "Tartu motiiv" (1935)
• 
  Andrus Johani, "Tartu kalasadam" (1936)
• 
  Ella Mätik, "Tartu äärelinna vaade" (1942)

Tartu käsitlused ilukirjanduses on kokku koondatud veebiportaali "Tartu ilukirjanduses".

 Pikemalt artiklites Tartu liiklus ja Tartu ühistranspordiliinid

Valdav osa Tartu liiklusest on autoliiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on Tartu bussijaam.

Rööbastranspordi tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse rongiliiklusega. Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka Aardla raudteepeatus ja Kirsi raudteepeatus. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka sadamaraudtee, mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. Trammi- ja trolliliiklus Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks Annelinnast Lõunakeskuseni.^[64]

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336 km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491 km) ja 276 bussipeatust.^[65] 25 liinil sõitis iga päev 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE.^[66]

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat Tartu sadamat kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on Pegasus, Vanemuine ja Jõmmu), arvukate mootorpaatide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja -slippi. 2014. aastal avati Karlova sadam, kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad sillad. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild (jalakäijatele), Rahu sild, Turusild (jalakäijatele) ja Sõpruse sild. 2015. aastal lisandus Ihaste sild, mis ühendab Annelinna ja Ropka linnaosad.

Tartu on Eesti lennunduse ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Johannes Pääsukese filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi Eesti filmikunsti alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil 2. Üksik Lennuväedivisjon. Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal sai Raadi sõjaväelennuväljast strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn.

Samas Tartu lähedal Ülenurme vallas tegutseb Eesti Lennuakadeemia ja Kastre vallas Eesti Lennundusmuuseum. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud Tartu lennujaam.

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis "Tartu Agenda 21".^[67] Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde ja loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.^[68] Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.^[69]

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

• Aruküla koopad
• Devoni liivakivipaljand
• Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul
• Raadi park
• Tammeallee Riia tänaval
• Toomemägi (koos Kassitoomega)

Tartu linna territooriumile ulatuvad

• Raadi looduskaitseala
• Anne looduskaitseala
• Aruküla koobaste kaitseala
• Ropka-Ihaste looduskaitseala (loodud 2014)^[70][71]

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka. Tartus tegutsevad Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans, orienteerumisklubi Ilves, võrkpalliklubi Bigbank Tartu, maadlusklubi Englas, jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus, siseruumidega Tamme staadion ja Holmi jalgpallipark. Linna spordielu korraldab sihtasutus Tartu Sport.

Jooksuvõistlustest on linnas peetud Tartu sügisjookse, mis on kandnud ka nime Tartu linnamaraton. Rattavõistlustest toimuvad Tartu rattamaraton, Tartu rattaralli ja Tour of Estonia Tartu grand prix. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – Tartu maraton – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

1969. aastast peetakse linnas Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust Kreeka-Rooma maadluses. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine, mida korraldab Võimlemisklubi Janika. Linnas peetakse ka Tartu rulluisumaratoni.

2017. aastal toimusid Tartus orienteerumise maailmameistrivõistlused.

• Linnavaateid
• 
  Ülejõe ja Lodjakoda
• 
  Supilinn ja Emajõgi
• 
  Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, paremal servas Jaani kirik
• 
  Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova
• 
  Annelinn
• 
  Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna
• 
  Vana Anatoomikum
• 
  Tartu Kaarsild, Emajõgi ja raeplats

• Droonivideosid
• Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august
• Supilinn 2021. aastal
• Annelinn 2021. aasta juulis
• Toomemägi ja toomikirik
• Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel

• "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927
• Johannes Lott "Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: Perioodika, 1975
• Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: Eesti Raamat, 1987
• Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001. ISBN 9985503317
• Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004. ISBN 9789985847282
• "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9949131529
• Johannes Risingh "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215
• Mart Siilivask & Tõnis Kimmel "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2009
• Valdur Mikita "Tartu tähestik" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411

Vikisõnastiku artikkel: Tartu

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tartu

• Tartu linna koduleht
• Visit Tartu
• Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024
• Tartu ilukirjanduses
• Tartu linna kanal Youtube'is
• Raimu Hanson. "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu" Tartu Postimees, 26. november 2008
• Enn Ernits. "Tartu nimest ja selle tulemisest" Tartu Postimees, 6. november 2020