Tamsalu
|
See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Saaremaal vaata artiklit Tamsalu (Lääne-Saare); samanimelise endise küla kohta Harjumaal vaata artiklit Tamsalu (Kohila vald). |
| Tamsalu | |
|---|---|
 Tamsalu jaamahoone | |
Pindala: 6,3 km² (2021)[1]  | |
|
Elanikke: 2397 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 8132[3] | |
| Koordinaadid: 59° 10′ N, 26° 6′ E | |
  | |
 |
Tamsalu on vallasisene linn Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Linnaõigused sai Tamsalu 26. oktoobril 1996. On viimane asula Eestis, millele linnaõigused anti.
2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli linnas 2572 elanikku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 2236 elanikku, neist eestlasi 1850 (82,7%).[4]
Tamsalus on raudteejaam.
Linna järgi on nime saanud Tamsalu kihistu.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed kirjalikud teated on aastast 1512, kui mainiti mõisa nimega Tamsal.[6] Mõisa ümber tekkis küla, kuid mitte suuremat asustust.
Koos Tallinna–Tartu raudtee rajamisega 1876. aastal kasvas Tamsalu tähtsus ja raudteejaama ümber tekkis alevik. Tamsallu rajati lubjatööstus, 1880 alustas Tamsalu mõisaomanik parun Ferdinand Ludwig von Uexküll-Güldenband lubja põletamist maa-ahjus, 1898–1900 ehitati lubjatehase esimene ja 1910–1913 teine nn Bocki tüüpi ringahi, mille algsest osast on tänapäeval järel varemed. Tamsalu lubjatehas oli Eesti suurim, 1914. aastal töötas tehases 113 töölist. Toodang turustati peamiselt Peterburis. Lubjakivi transportimiseks ehitati kitsarööpmeline raudtee Tamsalust Võhmuta karjäärini.
1907. aastal ehitas Tamsallu Sääse suurtalu[7] omanik David Julius Limberg (1845–1913), kes haldas 20. sajandi algupoolel ka Kaarma ja Sääse mõisaid, Põdrangu mõisalt renditud maa-ahjudele lisaks, Tamsalu asula teise serva esimese ja 1936. aastal teise šahtahju ning rajas Sääsele paekarjääri.
1917. aastal lahkus Tamsalu lubjatehase omanik von Uexküll-Güldenband Eestist. 1917. aastal valmis Paide–Tamsalu kitsarööpmeline raudtee (suleti 1972). Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli kasutusel aastatel 1920–1972. 1921. aastal sai lubjatehase omanikuks aktsiaselts Silva, kuid 1931. aastal tunnistas Tallinn-Haapsalu rahukogu AS Silva maksujõuetuks ja aastatel 1931–1935 kuulus ettevõte Pikalaenu Pangale. 1935. aastal sai Tamsalu lubjatehase omanikuks Hermann Mossa ettevõte Mauritz & Ko. 1941. aastal ühendati lubjatehas K. Mauritz & Co. ja lubjatehas D. J. Limberg, ühendatud ettevõte sai nimeks Tamsalu lubjatehased.[8] 1960. aastal reorganiseeriti Tamsalu lubjatehas Rakke lubjatehase tsehhiks. Ringahi nr 3 seisati 1963. aastal ja ringahjud nr 1 ja nr 2 jäid seisma 1980. aastal. Šahtahjud jäid seisma 1994. aastal.[9]
1954. aastal anti toona Väike-Maarja rajooni kuulunud Tamsalule töölisalevi staatus ja moodustati alevi töörahva saadikute nõukogu.[10] 20. sajandi teisel poolel rajati Tamsalu jõusöödatehas, hilisem Tamsalu TERKO ja Tamsalu Veskid. 1950. aastal alustas Tamsalu tööd Masina-Melioratsioonijaam, hilisem Tamsalu EPT, mille põhitegevus oli metsakuivendus. AS Tamsalu EPT tegutseb tänini, kuid põhitegevus on muutunud: toodetakse koppasid, metsa- ja teehooldusmasinaid, haagiseid, põllumajandusseadmeid.
25. septembril 2021 liideti Tamsalu linnaga Sääse alevik.[11]
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]
Tamsalu linna piiril Tamsalu lubjapark, kus saab tutvuda mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, ka hiiglaslike ringahjudega. Õpperada tutvustab paepaljandit, lubjapõletuse ajaloolisi viise, tuhapuistangute looduslikku taimestumist ja taimeliike. Eesti 100. sünnipäevaks rajati[12] Tamsalu esindustammikus[13] omaaegse moonakamaja (rahvasuus Kukeloss) paekivist müüridele ekspositsioon lubjatööstuse ajaloost Eestis. Ekspositsioonil on ka makette maa-ahjust ja ringahjust, külastajatel on võimalus tutvuda ka suurima paekivinäidiste koguga Eestis.
-
Tamsalu kultuurimaja
-
Tamsalu kirik
-
Tamsalu vaateid
-
Tamsalu kitsarööpmelise raudtee jaamahoone, Paide mnt 14
-
Tamsalu, Paide mnt 10
-
Tamsalu vaateid
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 1.12.2021.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 11.07.2022.
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasis
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ "Tamsalu ajalugu valla kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2012. Vaadatud 8. mail 2012.
- ↑ TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU. Ajalooline ülevaade Sääse alevik, vaadatud 11.07.2021)
- ↑ Tamsalu lubjatehaste osaühisus, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.4441
- ↑ Eino Tomberg, Tamsalu lubjapargist on kujunenud rahvusvahelise ökoturismi objekt ja õues õppimise koht, maaleht.delfi.ee, 01.02.2013
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. augusti 1954 seadlus Tamsalu töölisalevi moodustamisest. Eesti NSV Teataja, 1954, 11, 111
- ↑ ""Riigihalduse ministri 20.09.2021 määrus nr 24 "Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 "Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine""". Riigi Teataja. 20.09.2021. Vaadatud 21.11.2021.
- ↑ Tamsalu tammepark, www.monument.ee
- ↑ Eesti esindustammik hakkab mühama Tamsalu linnas, virumaateataja.postimees.ee, 2. juuni 2018
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tamsalu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis