Mustvee

Mustvee
Pindala: 5,7 km² (2016)[1]
Elanikke: 1153 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 5097[3]
Koordinaadid: 58° 51′ N, 26° 57′ E

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula ja Mustvee valla keskus. Mustveed nimetatakse ka Peipsi pealinnaks.^[viide?]

Mustvee linn liideti 2017. aasta haldusreformi käigus Mustvee vallaga.

Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi turbamaade voolates tõi suudmealale nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma nimega Must (saksa Musth, poola Czarne, vene Чёрный Tšornõi). Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning soode ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja Lohusuuni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda.^[4] Mustvee (Mustut) on kohanimena teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid seal mitme küla talupoegade kalastuskohad, kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise varped. Algul võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalse õiguskorra tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.^[4]

Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel mõisal ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva andami kogumine, tollimaksu võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.^[4] Rootsi ajast on Mustvees teada neli talu.^[5] 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega Muſta kyla.^[6]

1638. aasta revisjoni järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere vakusesse. Vakus oli feodaalaegne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal Venemaa tsaaririigiga. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid pärast tsaaririigi liitmist pikenes see Peterburini.^[4] Suurem asula tekkis sinna 18. sajandil vene vanausulistest, millest ka venepärane kohanimi (Посад Черный). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.^[7]

19. sajandil kuulus Mustvee küla Laius-Tähkvere mõisapiirkonda Torma kihelkonnas. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.^[4]

1869. aastal sai Mustvee omaette vallaks (Mustvee vald) ning küla hakati kutsuma possaadiks. 1892. aastal ehitati Mustvees uus vallakoolimaja. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool üheklassiliseks ministeeriumikooliks, mis tegutses endises koolimajas 1918. aastani. Hiljem tegutsesid hoones Vene Ministeeriumikool ning Mustvee põlengu järel mõnda aega ka Mustvee Eesti Hariduse Seltsi Reaalkool. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.^[7] 1921. aastal siseministeeriumi poolt antud õigustega muudeti Mustvee aleviks ning valiti Mustvee alevivolinikud 1927,^[8] 1934. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartu maakonna alla.^[4]

1926. aastal valmis Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks rongi. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong, pärast mida lõpetas raudtee Mustvees oma tegevuse.^[4] Kolmanda astme linnaks sai Mustvee 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega.^[9] ning valiti ka Mustvee linnavolinikud. Mustvee linnavanem oli Mihkel Koppel.^[10]

1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, pioneeride ja kommunistlike noorte organisatsioonid, samuti reformiti põllumajandus.^[4] 1. oktoobril 1950 pärast maakondade kaotamist moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli Mustvee linn Mustvee rajooni keskus. 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva rajooniga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas vähenema. Toonane Mustvee linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani.^[4] Pärast seda Mustvee linnal olnud veel mitu linnapead.

18. detsembril 2014 avati Mustvee linnas Mustvee sadama uus reisisadama hoone. Lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele sai remonditud põhjakai ja ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit pikk. Mustvee sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond". Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui pärast Eesti iseseisvumist. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.^[viide?]

2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Mustvee elanike seas

• 57,05% venelasi,
• 40,73% eestlasi,
• 2,22% muust rahvusest inimesi.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Mustvee elanike seas 55,2% venelasi ja 41,5% eestlasi.

Mustvees on kaks üldhariduskooli: Mustvee Kool ja Peipsi Gümnaasium. Linnas tegutseb ka Mustvee Muusika- ja Kunstikool.

Alates 1680. aastast kuulus osa Mustveest Lohusuu abikihelkonda ja Mustvee lapsed olid Lohusuu köstri õpetada. Õppetöö oli sel ajal väga lühike. Lohusuus ja Tormas algas õppetöö jaanuaris ja kestis neli nädalat või pisut enam, vastavalt õpilaste võimekusele. Õpetati nii katekismust kui ka kirikulaule. Kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks. 19. sajandi teisel veerandil kasvas Mustvee elanikkond nii arvukaks, et tekkis vajadus oma kooli järele. Kooli rajamist kohustas ka 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus. Õppeaineid oli 19. sajandi algupoolel külakoolis juba rohkem kui eelmise sajandi leerikoolis; aineteks olid lugemine, katekismuse päheõppimine, laulmine noodi järgi jne. Kui 1869. aastal sai Mustveest iseseisev vald, hakati kooli kutsuma vallakooliks, kuigi sisuliselt oli see sama mis külakool. Alates 1886. aastast hakati järjekindlalt läbi viima eesti koolide venestamist, see tähendab, et kõiki aineid hakati õpetama vene keeles. Venestati ka Mustvee eesti kool. 1892. aastal ehitati Mustveesse uus vallakoolimaja. Selles hoones asub tänapäeval polikliinik. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool 1-klassiliseks ministeeriumikooliks, mis tegutses 1918. aastani endises vallakoolimajas. 1918. aastast kandis algkool Mustvee Eesti Algkooli nime. 1928. aastal ühendati Mustvee Algkool Mustvee Reaalkooliga.^[4]

1909. aastal asutati Mustvees linnakool – gorodskoi. Linnakool andis haridust igast seisustest lastele. Õppekeel oli vene keel. Linnakooli pääses pärast 1-klassilise ministeeriumikooli lõpetamist. 1913. aastal muudeti linnakool kõrgemaks algkooliks. 1. septembril 1918 avas Mustvee Haridusselts eestikeelse keskkooli. Kool kandis nime Mustvee Eesti Hariduse Seltsi Reaalkool. 1940. aastal muudeti Mustvee Reaalkool keskkooliks. 1944. aastal kandis kool nime Mustvee Mittetäielik Keskkool. Aastatel 1945–2003 oli kooli nimi Mustvee I Keskkool. 2003. aastal nimetati kool ümber Mustvee Gümnaasiumiks.^[4]

2005. aastal suleti gümnaasiumiosa ning kool nimetati ümber Mustvee Kooliks.

22. novembril (vkj) 1848 loodi Mustvees Püha Nikolause Õigeusu koguduse juurde esimene vene kihelkonnakool. 1989. aastal rajati uus koolihoone. Kool on kandnud mitmeid nimesid, alates 2000. aastast kandis aadressil Narva tänav 24 asuv kool nime Mustvee Vene Gümnaasium ja alates 2015. aastast Peipsi Gümnaasium. Õppeaastast 2024/25 liidetakse kooli põhikooliosa Mustvee Kooliga ning gümnaasiumiosa Avinurme Gümnaasiumiga.^[11]

Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algul huviringina.

Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum. Kogusse kuulub üle saja kaalu, paarkümmend margapuud ja palju muid kaalumisega seotud eksponaate. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.

Samuti asub Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum, kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene vanausuliste eluolust. Muuseumis on püsinäitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Mustvee Muusika- ja Kunstikooli õpilaste tööd. Algul asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones.

Mustvee huviväärsused on üks paljudest Kalevipoja lingukividest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.

Peipsi kaldal seisab monument "Leinav tütarlaps" (1973, Elmar Rebane), mis tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest.

Üks põnev vaatamisväärsus on ka orduaegne piirikivi, mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.^[4]

Mustvees oli 20. sajandi algul seitse kirikut. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi:

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Püha Imetegija Nikolaose kirik. 1839. aastal ehitati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänapäeval Mustvee Gümnaasiumi vastas.

Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. Nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle õigeusu kirikule. 1980. aastal asus kirikusse baptisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ühisusulistele tagasi ning hoone korrastati.

Mustvee luteriusu kirikut hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Torma abikirik, siis sai kogudus iseseisvaks. Koguduse õpetaja on alates 1963. aastast Eenok Haamer.

Esimene Mustvee vanausuliste palvemaja ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus Eestis. Praegune pühakoda ehitati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.^[4]

Mustvee Betaania kogudus asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus palvemaja valmis 2008. aastal.^[12] Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks kodugruppi.^[4]

• 
  Mustvee luteriusu kirik
• 
  Mustvee vanausuliste palvela
• 
  Mustvee Püha Nikolause kirik
• 
  Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik
• 
  Mustvee Betaania koguduse palvemaja

• Sonda–Mustvee raudtee
• Mustvee raudteejaam
• Mustvee kogudus
• Mustvee linnaraamatukogu
• Mustvee lipp
• Mustvee alevivolinike loend 1934
• Mustvee linnavolinike loend 1939
• Mustvee Püha piiskop Nikolause kirik
• Mustvee vapp
• Benito Agirre tänav

 Mustvee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

v r Mustvee valla asulad
Linn	Mustvee
Alevikud	Avinurme Lohusuu
Külad	Adraku Alekere Halliku Jaama Jõemetsa Kaasiku Kaevussaare Kallivere Kalmaküla Kasepää Kiisli Kiissa Koseveski Kõrve Kõrvemetsa Kõveriku Kärasi Kääpa Kükita Laekannu Lepiksaare Levala Maardla Maetsma Metsaküla Nautrasi Ninasi Nõmme Odivere Omedu Paadenurme Pedassaare Piilsi Putu Pällu Raadna Raja Ruskavere Saarjärve Separa Sirguvere Sälliksaare Tammessaare Tammispää Tarakvere Tiheda Tuulavere Ulvi Vadi Vanassaare Vassevere Veia Vilusi Voore Võtikvere Änniksaare