Asenduskodu

See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

• Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.

Asenduskodu on nõuetele vastav koht, kus osutatakse asenduskoduteenust.

Termin "asenduskodu" võeti kasutusele 2007. aastal senise termini "lastekodu" asemel.

• Asenduskodud Eestis.

Statistika andmetel (2017) a, on viimastel aastatel suurenenud Eestis lahutuste hulk ja vabaabielu osatähtsus mille tagajärjeks on hooletud lapsed. Kindlasti see avaldab lastele suurt mõju, lapsed kasvavad tänapäeval eripalgelistes leibkondades. Kahepoolne sissetulek peres ja lastel olemasolu kahel vanemal on algselt tugevaks toeks edasises elus ja iseseisvustamiseks.^[1]

Eestis abielus vanematega 54%

Euroopa liidu lapsed 69%

Eestis vabaabielus lapsed 30%

Euroopa liidus 13%

Eestis üksikvanema 15%

Euroopa liidu lapsed 69%

Vanematest eraldi elavad lapsed 2%

Euroopa liidu lapsed alla 1%^[1]

• Üle Eesti on koku 27 asenduskodu. ^[2]

Praegusel ajal, lapsel kes on jäänud ilma vanemateta on võimalik last paigutada asenduskodudesse samas see perekond võib olla eestkoste perekond, hooldus perekond või lapsendaja perekond.

Vanemate õigused võetakse ära kohtuotsusega kui lapsevanem ei hoolitse oma lapse eest, kuigi see ei vabasta vanemaid oma lapse ülalpidamiskohustustes. Vanematelt saab lapse ka ära võtta ilma vanemlikke õigusi võtmata. Ühest perekonnast pärit õed ja vennad tuleb jätta kodust ja perekonnast eraldamisel kokku, välja arvatud juhul, kui see on vastuollus laste huvidega.^[3]

• Asenduskodud ja järelhooldus.

Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus aga vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Kõige üldisemas tähenduses mõistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, eestkoste ja asendus holdusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus). Peale asendushooldusteenuselt lahkumist osutatakse järelhooldusteenust, mis toetab elluastuvate noorte iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.^[2]

• Lapsendada saavad vanemad:

·        Kelle vanemad andsid lapsendamiseks nõusoleku.

·        Kelle vanemad on surnud.

·        Kellelt on täielikult ära võetud lapse isikuhooldusõigus.^[4]

• Tingimused millele peavad vastama lapsendajad:

·        Isik, kelle töövõime ei ole piiratud ja kes on vähemalt 25-aastane.

·        Abielus paarid lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa töövõime on piiratud.

·        Lapsendaja võib olla ka üksikisik.

Lapsendamine on nii lapse kui lapsendaja jaoks lõplik ja pöördumatu sündmus, lapsendamist ei saa tühistada ja ka kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.^[5]

1. jaanuaril 2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.^[6]

• Asendushooldus hooldusperedes.

Hoolduspere peab olema lapsele sobivas peres, sealhulgas hooldajal endal võivad olla alla 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Laste arvu suurendamine hooldusperes on lubatud vaid asendushooldusel olevate laste huvides, kui selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad. Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.^[5]

• Asendushooldus asenduskodus.

Asendushoolduse osutatakse asenduskodudes kui teenuse osutamist kasvatajatega, kes töötavad töölepingu alusel. Seetõttu on asenduskodudes rohkem lapsi ja inimeste arv suurem, kes kannavad hoolt nende eest. Kasvatajad töötavad vahetustega ja vahetuva graafikuga.

2015. aasta seisuga olid Eestis järgmised asenduskodud^[7].

Nendes pakutakse lastele hoolt sünnistsaati kuni 22a. vanuseni.

Suuremates asenduskodudes lastega tegelevad sotsiaaltöötajad, psühholoogid, terapeudid, eripedagoogid, med õed.

Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus, et last lapsendada peab pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

• SA Elva Perekodu
• Haiba Lastekodu
• Kohtla-Järve Lastekodu
• Kohtla-Nõmme Lastekodu
• Koeru Perekodu
• Kuressaare Perekodu
• Laste Hoolekande Asutus Lootus
• Narva Lastekodu
• Pärnu Lasteküla
• Sihtasutus Taheva Sanatoorium
• Siimusti Lastekodu Metsatareke
• Tallinna Lastekodu
• SA Tartu Perekodu Käopesa
• Tilsi Lastekodu
• Valga Lastekodu Kurepesa
• Vinni Perekodu
• Imastu Koolkodu
• Vahtramägi MTÜ Asenduskodu Mäe-kodu
• Viimsi Perekodu
• SOS Lasteküla Eesti Ühing
• MTÜ Tartu Koidu Keskus
• MTÜ Maria ja lapsed (Tudulinna)
• Avatud Värav MTÜ Kiikla Lastekodu
• Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu)
• Tartu Kristlik Noortekodu MTÜ
• MTÜ Maria Lastekeskus
• Juuru SOS Lasteküla