Severinus (paavst)
See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Severinus. |
Severinus | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 28. mai 640 |
Valitsemisaja lõpp | 2. august 640 |
Eelkäija | Honorius I |
Järeltulija | Johannes IV |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | 2. august 640 |
Surmakoht | Rooma |
Severinus oli paavst 640. aastal. Ta oli 71. paavst.
Severinus sündis Roomas. Ta oli Avienuse (Abienus) poeg.
Ta oli Honorius I ajal diakon (kardinaldiakon).
Paavstiks saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Severinus pühitseti paavstiks vana mehena 28. mail 640, 20 kuud pärast paavstiks valimist.
Severinus valiti paavstiks arvatavasti 15. oktoobril, kolm päeva pärast Honorius I surma 638. aasta oktoobris, kuid Bütsantsi keiser Herakleios I keeldus teda tunnustamast enne, kui paavst toetab keisri monoteletistliku usutunnistust, mis oli esitatud tema ediktis "Ekthesis".
Severinus keeldus keisri nõudmist täitmast. Ta saatis saadikud Konstantinoopolisse, kes selgitasid keisrile, et paavst saab "Ekthesist" ametlikult kinnitada, kui keiser on paavsti tunnustanud. Saadikud said keisrilt mandaadi alles siis, kui nad soostusid, et veenavad Severinust toetama "Ekthesist".
Paavsti ei koheldud Roomas hästi ja Bütsantsi ametnikud püüdsid teda veenda toetama keisri edikti. Bütsantsi sõjaväeregistraator (cartularius) Mauritios selgitas koos oma mõttekaaslastega Bütsantsi sõduritele, et mis kasu on Honorius I poolt Lateraani paleesse kogutud varast, kui Bütsantsi väed paavsti ei toeta.
Paavst ja teised kõrgemad vaimulikud varjusid Lateraani paleesse, mida Bütsantsi sõdurid piirasid kolm päeva. Mauritios lasi sulgeda palee sakristooriumi sissekäigu ja teatas sellest Ravenna eksarhile Isaakiosele Ravennasse.
Isaakios saabus Rooma ja saatis kiriku asevalitsejad teistesse linnadesse eksiili. Ta viibis 8 päeva Lateraani palees ja rüüstas seda. Ta jagas sõduritele suurema osa röövitud varast ja saatis osa keisrile. Sellega püüti saavutada Severinuselt järeleandmine.
Severinus jäi endale kindlaks ning tema legaadid saavutasid tema kinnitamise paavstiks.
Tegevus paavstina
[muuda | muuda lähteteksti]Monoteletismi hukkamõistmine
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Severinus oli 28. mail 640 paavstiks pühitsetud, kuulutas ta kohe ortodoksset õpetust Kristuse kahest loomusest ja kahest tahtest (düofüsitism ja düoteletism).
"Liber Pontificalise" järgi mõistis Severinus monotelitismi hukka. Sellest said alguse pingelised suhted Konstantinoopoliga, mis kestsid mitme paavsti valitsemisajal.
Suhtumine munklusse
[muuda | muuda lähteteksti]Severinus taunis munklust ja soosis ilmikvaimulikke.
Piiskoppide ordineerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Severinus ordineeris 4 piiskoppi.
Roll kunstiajaloos
[muuda | muuda lähteteksti]Severinuse ajal taastati Rooma Peetri kiriku apsiid.
Iseloom
[muuda | muuda lähteteksti]"Liber Pontificalis" iseloomustab teda püha, lahke, vagura ja suuremeelse vaimulikuna.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Severinus suri 2. augustil 640 Roomas kõrge ea ja Bütsantsi sõdurite halva kohtlemise tagajärjel ning maeti Rooma Peetri kirikusse. Ta pärandas vaimulikele suure rahasumma.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artikkel Severinusest. (inglise keeles)
- Artikkel Severinusest. (inglise keeles)
Eelnev Honorius I |
Rooma paavst 640 |
Järgnev Johannes IV |