Eesti kaitsejõud

See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.

Kaitsejõud koosnevad kaitseväest ja kaitseliidust. ^[1]

Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja. Kaitsejõudude tööd planeerib kaitseväe peastaap (KVPS).

Varem kuulusid kaitsejõudude koosseisu siseministeeriumi sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonidena piirivalve (pärast politseiga liitmist Politsei- ja Piirivalveamet) ning päästekompaniid (tänapäevaks likvideeritud).

Kaitsejõude juhtis kaitsejõudude peastaap, mis hiljem reorganiseeriti kaitseväe peastaabiks.

Eesti sõjavägi oli Eesti regulaararmee ajavahemikus 1918–1929 ja 1937–1940.

Aastail 1929–1937 nimetati Eesti sõjaväge ka kaitseväeks. Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal ja Vabadussõja alguses nimetati sõjaväge ka rahvaväeks.

 Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

• Sõjavägede Staap
• väeliikide inspektuurid (jalavägi, suurtükivägi, insenerivägi, ratsavägi)
• 1. Diviis
• 2. Diviis
• 3. Diviis
• 4. Diviis
• Merejõud
• Õhukaitse
• sõjavägede õppeasutused

Diviisid, merejõud ja õhukaitse koosnesid järgmistest väeosadest:

• Jalaväes:
  • 2 jalaväerügementi
    • 1. Jalaväerügement
    • 7. Jalaväerügement
  • 13 üksikut jalaväepataljoni.
    • Scoutspataljon (Haapsalus)
    • Kalevi Üksik Jalaväepataljon (Tallinnas)
    • Kuperjanovi Üksik Jalaväepataljon (Tartus)
    • Sakala Üksik Jalaväepataljon (Viljandis)
    • Vahipataljon (Tallinnas)
    • 2. Üksik Jalaväepataljon (Tartus)
    • 3. Üksik Jalaväepataljon (Valgas)
    • 4. Üksik Jalaväepataljon (Jõhvis)
    • 5. Üksik Jalaväepataljon (Rakveres)
    • 6. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus)
    • 8. Üksik Jalaväepataljon (Võrus/Tartus)
    • 9. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus)
    • 10. Üksik Jalaväepataljon (Tallinnas),
• Suurtükiväes:
  • viis suurtükiväegruppi.
    • 1. Suurtükiväegrupp
    • 2. Suurtükiväegrupp
    • 3. Suurtükiväegrupp
    • 4. Suurtükiväegrupp
    • 5. Suurtükiväegrupp (Viljandis)
• Ratsaväes:
  • Ratsarügement
• Soomusväes:
  • Soomusrongirügement ja Auto-tankirügement.
• Inseneriväes:
  • Sidepataljon^[2] ja
  • Pioneerpataljon.

• Lennuväes:
  • kolm lennuväedivisjoni,
  • Lennubaas
  • Lennukool.

• Mereväes:
  • Merejõudude staap,
  • Merejõudude baas,
  • Merelaevastiku divisjon,
  • Peipsi Laevastiku Divisjon,
  • Merekindluste staap.
  • kolm merekindluste komandantuuri (Suuropi, Aegna ja Naissaare komandantuur).

1. oktoobrist 1928 kehtestati Kaitseväeteenistuse seadusega sundusliku tegevteenistuse kestuseks 12 kuud jala-, ratsa- ja suurtükiväes ning 18 kuud kõigis teistes väeliikides (1920. aastate algul oli teenistusaeg 18–24 kuud)^[3]. Armee isikkoosseisu vähendati 18 171 mehelt 15 593 mehele.

Ohvitseride teenistust reguleerisid 1922, 192 ja 1938. aastal vastu võetud "Ohvitseride teenistusseadus"^[4].

 Pikemalt artiklis Eesti ohvitseride ülendamised

Seoses Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal Eesti sõjavägi likvideeriti ja enamuse selle üksuste baasil formeeriti Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus. Osa varadest anti üle Eesti sõjamuuseumile. Paljud ohvitserid represseeriti.

Vastavalt Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusele 29. augustist 1940. aastast:

1. Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa eri-sõjaväeringkonna vägede koosseisu.
2. Anda üle Eesti mere-sõjajõud, seehulgas ka rannakahurväe, Töölis-Talupoegade Mere Sõjalaevastiku koosseisu.
3. Ümber organiseerida olemasolevad Eesti Rahvaväe sõjalised õppeasutused Punaväe jalgväe normaalkooliks.
4. Väeteenistuskohustuslikkude Eesti NSV kodanikkude arvele võtmise ja sundteenistuse sooritamise küsimuste lahendamiseks ümber kujundada kohalikud sõjaväeteenistusasutused Sõjakomissariaatideks, alluvusega Balti erilisele sõjaväeringkonnale.
5. Säilitada laskurkorpuses senine Eesti Rahvaväe vorm, kõrvaldades pagunid ning viies sisse Punaarmee komandeeriva koosseisu eraldusmärgid.
6. Võtta korpuse, sõjakooli ja merejõudude isiklikult koosseisult Sõjaväeline vanne kahe kuu jooksul vastavalt NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 3.jaanuari 1939.a. seadluse kohaselt.
7. Kõik relvastus, varandus, hooned, ehitised jne, samuti endise Eesti NSV Sõjaministeeriumi ja Eesti Rahvaväe toimikud ja arhiivid, ühes neid teenivate asutistega, anda üle Balti eri-sõjaväeringkonnale.

Kõik mere-sõjajõudude rannakaitse relvastus, varandus, hooned ja ehitused anda üle Punalipu Baltimere laevastikule.

22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseisus moodustati kaks territoriaaldiviisi 180. ja 182. Eesti Laskurdiviis.

180. Eesti Laskurdiviisi väeosad asusid Põhja-Eestis ja nimetati hiljem Põhja diviisiks, diviisi staabi asukoht Tallinn.

182. Eesti Laskurdiviisi väeosad paiknesid Lõuna-Eestis, diviisi staabi asukoht Tartu.

Diviiside moodustamisel saadeti 180. diviisi peamiselt Eesti 1. ja 3. diviisi ning 182. diviisi Eesti 2. ja 4. diviisi isikkoosseis.

• Eesti riigikaitse
• Eesti relvajõud
• Eesti Vabadussõda
• 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

• Kaitseväe asemele sõjavägi. Uus Eesti, 12. veebruar 1937, nr 43, lk 4

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti kaitsejõud

• Kaitseväe koduleht
• Kaitseliidu koduleht
• Eesti Vabariik 98. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul. ETV, 24. veebruar 2016

v r Eesti võtmeartiklid
Ajalugu	Esiajalugu Liivimaa ristisõda Taani aeg Vana-Liivimaa Liivimaa ordu Baltisakslased Liivi sõda Liivimaa hertsogkond Rootsi aeg Põhjasõda Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Ärkamisaeg Eesti iseseisvumine Vabadussõda Vabadussõjalased Vaikiv ajastu Teine maailmasõda Metsavennad Eesti NSV Vabariigi Valitsus eksiilis Laulev revolutsioon Suveräänsusdeklaratsioon
Loodus	Fauna imetajad kalad linnud Floora puud põõsad samblad samblikud Jõed Järved Kaitsealad Kliima Saared
Riik	Asulad linnad Erakonnad Haldusjaotus maakonnad vallad Inimõigused Kaitsejõud Kaitsevägi Kohtusüsteem Riigikohus Peaminister President Põhiseadus Riigikogu Valimised Valitsus Välispoliitika Õiguskaitseorganid Äärmuspunktid
Majandus	Börs Keskpank Energeetika Maksusüsteem Põlevkivitööstus Põllumajandus Transport Turism
Ühiskond ja kultuur	Ajakirjandus Arhitektuur Eesti keel Eestlased Filmikunst Haridus Internet Kirjandus Kunst Kuritegevus Köök Meedia Muusika Mütoloogia Raadio Rahvaluule Rahvastik religioon Riigipühad Sport Sümbolid hümn lipp vapp Teater Televisioon Tervishoid Õigussüsteem