180. Eesti Laskurdiviis
| 180. Eesti Laskurdiviis | |
|---|---|
| Tegev | 1940 – 1941 |
| Riik |
 NSV Liit  Eesti NSV |
| Kuuluvus |
Punaarmee Balti Erisõjaväeringkond 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus |
| Suurus | diviis |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud | kindralmajor Richard Tomberg |
180. Eesti Laskurdiviis oli 1940. aastal moodustatud NSV Liidu Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse üksus.
180. Eesti Laskurdiviisi juhtis kindralmajor Richard Tomberg.
Diviisi moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Eesti NSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 6. augustil 1940. aastal, andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaalseteks laskurkorpusteks. Diviiside moodustamisel saadeti 180. diviisi peamiselt endiste 1. ja 3. diviisi sõdurid.
Eesti rahvaväest moodustatud 180. Eesti Laskurdiviis kuulus moodustatud 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseisu, ühena kahest Eesti laskurdiviisist (180. ja 182. ELD) ja korpuse eriüksustest.
Diviis Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses
| 180. Eesti laskurdiviis, allüksused | Asukoht | Juhtkond |
|---|---|---|
| 180. Eesti Laskurdiviis (Põhja diviis) (Воинская часть № 5504) |
komandör kindralmajor Richard Tomberg (-06.1941), asetäitja polkovnik Ivan Iljitš Missan (3.6.1941-), sõjakomissar -polgukomissar Ivan/L Jevdokimov | |
| 180. Eesti Laskurdiviisi Staap | Tallinn | staabiülem kindralmajor August Kasekamp alampolkovnik M.Mihhailovski |
| Staabi 1. osakond | ülema asetäitja Ain Mere (jäi lahingus 28.07.1941 teadmata kadunuks) | |
| Staabi 2. osakond | ||
| Staabi 3. osakond (eriosakond) (В/ч № 5906) |
Eriosakonna ülem Rudolf Prants | |
| 180. laskurdiviisi sõjaväeprokuratuur (В/ч № 5686) |
||
| Diviisi suurtükiväe ülem | polkovnik Georg Leets | |
| Diviisi tagalaülem | polkovnik Johannes Martins | |
| Diviisi sanitaarteenistuse ülem | polkovnik Oskar Palu | |
| 21. laskurpolk (В/ч № 5520) | Tallinn, I, II ja III pataljon (Männikul, Laial tänav, Suurtüki tänaval) moodustati vastavalt vahipataljonist, Scoutspataljonist ja 10. üksikpataljonist[1] |
polkovnik Verner Trossi, hiljem major G. (I) Tšurmajev, polgu komissar- pataljonikomissar Jefim Samussejev Pataljoniülemad: major Johannes Tammeväli, kolonelleitnant Aado Lüüs ja major Jaan Soe[2]/pataljonide ülemad kaptenid I. Dubrovski ja Zverinski ja vanemleitnant Tshuhno ja major J. Soe polgu staabiülem ja alampolkovnik A. Lüüs polguülema asetäitja majanduse alal |
| 42. laskurpolk (В/ч № 5689) | Paide | polkovnik Vassili Külaots, hiljem polkovnik A. Kozlov, polgu komissar - vanem pataljonikomissar August Pusta, staabiülem major Mihail Mullart. Pataljoni komandör alampolkovnik Oskar Luppe |
| 86. laskurpolk (В/ч № 5849) | Tapa | polkovnik Paul Triik, hiljem alampolkovnik August Vassil/alampolkovnik F.Lisitski, komissar - pataljonikomissar N.Kovalenko |
| 627. kerge suurtükiväepolk (В/ч № 5933) |
Tamsalu, Väike-Maarja | alampolkovnik Valter Marma/major P.Jurko, pataljonikomissar Zurjumov |
| 629. haubitsa suurtükiväepolk (В/ч № 5963) |
Tapa, Kadrina | Karl Aleksander Freimann[küsitav]/ polkovnik Rudolf Krupp/komandöri asetäitja kapten Afanassi Lašov (langes lahingus 25.06.1941), staabiülem Moissei Levinson (langes lahingus 08.08.1941 Staraja Russa lähedal) |
| 90. luurepataljon (В/ч № 6028) | Nõmme | major Arvid Kongas |
| 157. sidepataljon (В/ч № 6086) | Tallinn | alampolkovnik Otto Karell (jäi lahingus 08.08.1941 teadmata kadunuks) |
| 33. sapööripataljon (В/ч № 5584) | Valdeku-Nõmme | |
| 15. tankitõrjedivisjon (В/ч № 5979) | Valdeku-Nõmme | kapten Valdo Matela |
| 150. õhutõrjedivisjon (В/ч № 6009) | Tapa | major Harald Lokk |
| 383. autorood (В/ч № 5484) | ||
| 9. meditsiini-sanitaarpataljon (В/ч № 5500) |
||
| 182. keemiakaitserood |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Peeter Kaasik, Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940–1956
- ↑ Jüri Remmelgas, Eesti meeste kannatustee III INIMÕIGUSTETA OLEND KA SAKSA SÖJAVANGISTUSES, Välis-Eesti: sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 23 jaanuar 1975