Härg

Härg on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis.

• Jesaja raamat 7:25

• Härg hakkab ka möirgama ja täkk hirnuma, kui on hea ninaesine ja midagi ei tee.
  • Anton Hansen Tammsaare, "Põrgupõhja uus Vanapagan", 13. ptk

• Ma ei osanud härgi karta ega aru saada, et nad on ohtlikud. Nad pusklesid küll omavahel kui "väikesed kuradid", tore oli neid vaadata kui balletti, kuid ma ei uskunud, et nad võiksid mulle kallale tulla. Ka pullile läksin ma julgesti vastu — ja see mind ilmselt päästis, sest loomad tunnevad, kui keegi neid kardab. (lk 21)
• Härjad olid harjunud, et neid aetakse ropu sõimuga, ent ma ei saanud ikka veel neid sõnu üle oma huulte, nii ajasin ma neid tuu­ridega valsi komandosõnadega: "Vôtre tour, messieurs!" lõuga­sin ja vibutasin vitsa.
  • Rutt Eliaser, "Üheksa ametit... Mälestusi Siberimaalt", Lund 1986, lk 35

• Lõpuks mõtles ta välja, kuidas oma olukorda parandada: ta läks tsirkusesse ja pakkus välja atraktsiooni - praetud härja söömine kümne minutiga.

Idee meeldis juhtkonnale ning korraldati näidisproov, kus näljane Marilena pistis härja kinni nelja ja poole minutiga!

Härg oli, tõsi küll, väikesevõitu ja lahja, suuremaid kulutusi administratsioon endale ei lubanud.

Härja ära söönud, tundis Marilena, kuidas ta jõud tohutult kasvas, ning suurest rõõmust tõstis ta õhku direktori ja administraatori, kummagi väikese sõrmega, ja kandis neid niiviisi ringiratast.

Jalamaid sõlmiti temaga leping kui maailma kõige tugevama naisega ja Man-Vani saarte meistriga.

Härjast rohkem ei kõssatudki, kuna see oleks võinud minna kulukaks. (lk 119)

• Ljudmila Petruševskaja, "Marilena saladus", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk Toomas Kall, 2012, lk 115-129

• [Leedi Sybil:] "Mul ei tuleks pähegi paluda sind oma kohus täitmata jätta, Sam, see olgu selge, aga ole ettevaatlik ja mõtle hoolega iga oma samm läbi. Ma palun sind, Sam - ma ju tunnen sind -, ära torma peale nagu härg kopli väravale. Selle kandi inimestele võib vale mulje jääda."

Sam Vimesil oli kavas jätta just nimelt selline mulje, mis Sybili meelest oleks kindlasti vale, niisiis tõmbas ta kulmu kipra ja küsis: "Ma ei tea, Sybil... kuidas siis härg kopli väravale peale tormab? Kas ta jääb värava ees seisma ja hämmeldunult vahtima?"

"Ei, kallis, ta lööb kõik pihuks ja põrmuks." (lk 153)

• Üks jõelaev ilmus nähtavale ja kaldale loksus väga väike mudase vee laine. Vimes astus sammu tagasi. Laev oli rataslaev, nagu paljud siinkandis, Sybil oli Vimesile seletanud, kuidas need töötavad: trümmis sammus sõtkeratta sees kannatlikult härg ja imeline jõuülekandesüsteem pani pöörlema labadega rattad, mis laeva edasi viisid. (lk 208)
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Hruštšov hingas kergendatult.

"Nüüd tuleb otsida presiidiumile uus esimees," teatas ta. "See peab olema soliidne inimene, soovitavalt härja nägu. Härg on vajalik loom. Kui hea on temaga künda!"

Asutigi üle kogu Venemaa härja näoga inimest otsima. Ei leitud kedagi. Viimaks tõi üks pirukamüüja Suslovile sõna, et kusagil Moldaavias, kanajalgadega majakeses, elab mees, kes on härja nägu mis härja nägu.

/---/

Roniti helikopterisse ja lennati Moldaaviasse. Esimene asi, mida Hruštšov maandudes nägi, oli kanajalgadega onn, sellest tuli välja tugev noor mees härja näoga, Hruštšovile hakkas ta kohe meeldima.

"Tere, hea inimene," ütles ta. "Kuidas su nimi on?"

"Brežnev on mu nimi," vastas mees.

"Miks su majal kana koivad all on?" päris Hruštšov.

"Kes seda teab," vastas Brežnev arukalt. Hruštšov noogutas.

"Sa paistad vahva sell olevat. Tahad, tule minu juurde tööle. Panen su presiidiumi esimeheks. Endine esimees, näe, punus kosmosesse. Tal, nurjatul, on nüüd seitse silma."

"Vai nii!" imestas Brežnev.

Nad võtsid Hruštšoviga kätest kinni ja läksid helikopterisse.

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", 2008, lk 107-108

• Võtab kaua aega, et härja peas midagi toimuma hakkaks, aga kui see juba toimub, siis toimub see võimsalt.

Ammumine algas vaikselt ning valjenes aeglaselt. See oli sügavalt sisimast tulev heli, mis oli veerenud juba üle iidse tundra ja kuulutanud ürgaja inimesele, et läheneb söömaaeg või surm ning ükskõik kumb see ka poleks, on see väga tige. Niimoodi häälitseb suur loom, kelle sisse ometigi ei mahu kõik tunded, mis temas paisuvad.

• Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 289

• Kaugel, kaugel silmapiiril neid seal härga karjatab. Mis härg see on, ta meetreid pikk! Viiskümmend, ehk rohkemgi ta veel. Ning valge. Miks härg on valge? Ning need sarved! Need pikad on Ja falloslikud. Oi, tere - minu poole kappab kiskja. Puksib, hüpleb - ei, ei pullikene - mind sa söögiks küll ei saa. Neid on püsti. Käsi laubal jälgib mind. Mis neid; ta puha naine! Ning mina mees. Ja valge sarviline härg me vahel.
  • Eia Uus, "Sisene minusse", Sirp, 27.08.2004

• Lugu, mida ma tahan siin jutustada, sai oma alguse 1906. aastal, kui Sir Francis Galton külastas Plymouthi loomalaata. Selle üheks tõmbenumbriks oli ennustusvõistlus. Publiku ligimeelitamiseks korraldati külastajate vahel võistlus, kes suudab täpsemalt hinnata härja kaalu. Külastajad said väikese raha eest osta pileti, kuhu peale nad kirjutasid koos oma nimega selle, kui palju kaalub nende arvates selleks võistluseks välja valitud eriti suur ja uhke härg. Võidab see, kelle piletile kirjutatud hinnang on kõige lähemal härja tegelikule kaalule. Pärast hinnangute kokkukogumist asetati härja kere kaalule, mis näites 1198 naela ehk natuke üle 540 kilogrammi. Francis Galton palus korraldajatelt pärast võistluse lõppu anda talle kõigi 787 võistluses osalenu piletid. Kaaluennustuste põhjal avaldas Galton väikese uurimuse "Üks hääl, üks väärtus" ajakirjas Nature. Mitte ükski ennustusvõistluses osalenu ei olnud kaalu täpselt ära arvanud. Kuid kui 787 ennustust kokku liita ja nende põhjal leida tehtud pakkumiste keskväärtus, siis see erines härja tegelikust kaalust vaid ühe naela ehk poole kilogrammi võrra.
  • Jüri Allik, "Kas meil oleks vaja rohkem mesilasdemokraatiat?" Sirp, 05.01.2012

• Feminismi mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse aktivismini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane rätt härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti metafooris kinni?
  • Reet Varblane, "Feminism on protsess" Sirp, 13.03.2020 (intervjuu Jenna C. Ashtoniga)

• Varem polnud 19. sajandi luude vastu erilist huvi, sest see on liiga hiline materjal. Tegelikult on see väga oluline materjal. Lihtsalt seda ei ole veel väga palju uuritud. Siiski arvan, et teatud liigist loobumist me selles hilises luumaterjalis ei näeks. Liikidest loobumine, kui räägime näiteks härgadest ja hobustest, on juba 20. sajandi teema ja zooarheoloogi lauale need küsimused tavapäraselt ei jõua.
• Härjakultuuri puhul on meil öeldud, et Eesti ala oli üks piirkondadest, kus härjakultuur püsis kõige kauem. Veel 20. sajandi algul neid Saaremaal kasutati. Härjakultuur oli traditsioonidega tugevalt seotud.
  • Eve Rannamäe, intervjuu: Airika Harrik, "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud", ERR, 24.09.2022

• Juhan Liiv, "Mees pole pikem kübarast" [1908], rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 326

• Federico García Lorca, "Kassiida unenäost vabas õhus", tlk Ain Kaalep, rmt: "Peegelmaastikud" II (1980), lk 62

• Mae Mets, "Kalade palve" Sirp, 27.03.2013

• Hea härg sööma, verisarv vedama.
• Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
• Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi.
• Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt!
• Konn tahab härja suuruseks saada.
• Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta.
• Kukk tegema, härg sööma.
• Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat.
• Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki.
• Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk.
• Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja.
• Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga.
• Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
• Sõnast meest, härga sarvest.
• Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
• Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki.
• Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega.
• Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
• Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks!
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Aegamööda saab härg jänesele järele.
• Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
• Meest sõnast, härga sarvest.
  • Eesti vanasõnad

• Konn tahtis olla härg, paisus ja paisus, kuni läks lõhki.
  • Kreeka

• Lehm