Väikepütt
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Väikepütt (perekond) |
| Väikepütt | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pütilised Podicipediformes |
| Sugukond |
Pütlased Podicipedidae |
| Perekond |
Tachybaptus |
| Liik |
Väikepütt |
| Binaarne nimetus | |
|
Tachybaptus ruficollis (Pallas, 1764) | |
 Väikepüti levikuala | |
| Sünonüümid | |
|
Podiceps ruficollis | |
Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind. Ta on väikseim Euroopas pesitsev pütt.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Ta elab paljudel avavetel oma areaali ulatuses Euraasias, osadel Malai saartel, Uus-Guineal ja Aafrikas .
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Väikepüti üldpikkus on 25–29 cm, tiibade siruulatus 40–45 cm.[1]
Väikepüttide hundsulestik on hõlpsasti teistest liikidest eristatav: kogu keha on valdavalt tumedate toonidega, roostepunased põsed ja kael ning nokalahulaik kollakas, linnu tagakeha on valkjas. Linnu nokk on teravdunud. Väikepüti puhkesulestik on heledam kui hundsulestik: siis on kurgualune valkjas, keha küljed, kael ja põsed aga kollakaspruunid.[1] Häälitsused on heledakõlalised ja sageli trillerdavad.[1]
Eluviisid
[muuda | muuda lähteteksti]Väikepütt pesitseb oma laia levila ulatuses väikeste kolooniatena (Eestis küll mitte, sest siin on tema leviku piiriala). Väikepütt vajab pesitsemiseks varjupakkuva tiheda kaldataimestikuga veekogusid. Pesa teeb ta kalda lähedale, selles on tavaliselt neli kuni seitse muna. Väikepüti pojad on triibulised.
Eestis on väikepütt haruldane haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10–30 paarile, talvist arvukust 0–10 isendile[2]. Mõnikord ka talvitub jäävabadel veekogudel.
Esimesed tõestatud pesitsemised Eestis 1861. aastal Õisu järvel ja 1909.–1910. aastal Riksu järvel[3]. Eestis pesitseb väikepütt kaks korda aastas: täiskurn on mai keskel ja juulis.[3]
Väikepütt toitub kaladest ja veeselgrootutest, sukeldudes osavalt saagi järele.
Eestis on väikepüti vaatlemiseks head kohad Lääne-Eesti, Tartu ümbrus, Ilmatsalu kalatiigid ja Paljassaare linnuala.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 42–43
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ 3,0 3,1 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. 1993, lk 24
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väikepütt andmebaasis eElurikkus
- Eesti veekogude "arg pardipoeg" on väikepütt, Looduskalender.ee
