Tokai

Tokai (vanemas eesti keeles ka tokaier) on tugeva ja rikkaliku maitse- ja lõhnabuketiga valge vein, mille nimetus on tulnud Tokaj maakoha nimest Kirde-Ungaris. Tokai veini valmistatakse ennekõike Tokaj-hegyalja veinipiirkonnas Ungaris, kuid ka Tokaj veinipiirkonnas Slovakkias. Austria-Ungari keisririigi ajal kuulusid mõlemad alad ühte veinipiirkonda, kuid jagati kahe riigi vahel Trianoni rahulepinguga.

Ungaris toodetakse tokai veine kuuest viinamarjasordist: Furmint, Hárslevelű, Sárgamuskotály (kollane muskaat, inglise keeles Yellow Muscat), Zéta (varasema nimega Oremus, Furminti ja Bouvier' ristand), Kövérszőlő ja Kabar (Hárslevelű ja Bouvier' ristand).

Ungari tokai veinid jagunevad mitmesse liiki. Ehkki müüakse ka kuiva tokaid, on kõrgemalt hinnatud liigid poolmagusad ja magusad. Nii tehakse Ungaris väärishallitusega rikastatud tokaid ehk aszú'd ("kuivatatud"), mis on kuldne, magus, kange (tavaliselt alkoholisisaldusega üle 14 mahuprotsendi) ning eriti rikkaliku lõhna- ja maitsebuketiga. Veelgi magusam on üks maailmas kõrgemalt hinnatud veine, aszú'st valmistatud eszencia ('essents'), mis rangelt võttes pole isegi vein, kuna suure suhkrusisalduse tõttu ei tõuse selle kangus üle 5–6%. 1999. aastal valmistas Chateau Pajzos esimesena tokaid jääveinina.

Tokai veinid säilivad hästi, mistõttu sobivad ka investeerimiseks. Veinikirjandusest on teada juhtumeid, kus enam kui 300 aasta vanused tokai veinid olid lisaks joogikõlbulikkusele ka peenenenud lõhna, maitse ning silmapaistvalt pika järelmaitsega.

Legendi järgi valmistas esimese aszú Laczkó Máté Szepsi 1630. aastal. Samas mainis aszú'd oma 1576. aastal valminud veininomenklatuuris Fabricius Balázs Sziksai ning leidub veelgi varasemaid viiteid.

Tokai veinid olid kõrgelt hinnatud juba Louis XIV õukonnas 18. sajandi alguses; Päikesekuningalt pärineb tokai veini kohta tänini kasutatav iseloomustus "vinum regnum, rex vinorum" ('kuningate vein, veinide kuningas'). Tokaid on ülistanud Beethoven, Liszt, Schubert, Goethe, Heine, Schiller, Bram Stoker, Johann Strauss noorem ja Voltaire. Keiser Franz Josephil oli kombeks saata kuninganna Victoriale igaks sünnipäevaks tokai aszú veine, üks pudel iga Victoria elatud kuu kohta; viimasel, 81. sünnipäeval 1900. aastal tegi see 972 pudelit. Tokaid hindasid ja tarvitasid ohtralt ka Friedrich II, Napoleon III, paavst Pius IV, Gustav III, Peeter I ning Jelizaveta Petrovna. 1933. aastal joodi Poola presidendi Ignacy Mościcki pulmas enam kui 250-aastast tokai eszencia't.

Tänu rahvusvahelisele tuntusele oli tokai esimene veinisort, mille võltsimine keelati – mitu aastakümmet enne portveini ning üle 120 aasta varem kui bordoo. Viinamägede klassifikatsioon kehtestati 1730. aastal, kui need jagati pinnase, päikese ja väärishallituse leviku põhjal kolme klassi. 1757. aastal loodi kuningliku määrusega Tokaj veinipiirkond Ungaris.

Euroopa Liidu reeglitega on keelatud nimetada tokaiks veine, mis on valmistatud väljaspool Ungari ja Slovakkia Tokaj veinipiirkondi. Varem nimetasid nõnda mõningaid teist laadi veine ka Prantsuse ja Itaalia veinitootjad. Näiteks Friuli-Venezia Giulia veinipiirkonnas kutsuti nii Sauvignon verti, Alsace'is tunti Tokay d'Alsace'i nime all kohalikku Pinot gris'st valmistatud veini. Austraalias kutsuti Tokayks Muscadelle'ist tehtud dessertveine; 2007. aastal nimetasid mitu tootjat need küll ümber Topaque'iks, kuid mõni veinitootja kirjutas veel 2012. aastal sildile "Tokay".

• Hedi Kolk. "Kaua-kasvatatud kaunikesed" Horisont, märts 1997