Austraalia

See artikkel on riigi kohta; mandri kohta vaata artiklit Austraalia manner; filmi kohta vaata artiklit Austraalia (film).

---

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Austraalia Ühendus inglise Commonwealth of Australia
Austraalia lipp Austraalia vapp
Riigihümn	Advance Australia Fair
Pealinn	Canberra
Pindala	7 692 024 km²
Riigikeel	inglise keel (de facto)
Rahvaarv	26 473 055 (31.03.2023)[1]
Rahvastikutihedus	3,4 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Charles III
Kindralkuberner	Sam Mostyn
Peaminister	Anthony Albanese
Iseseisvus	1. jaanuaril 1901
SKT	1323,421 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	53 793 $ (2017)[3]
Valuuta	Austraalia dollar (AUD)
Usund	katoliiklased (26%), anglikaanid (26%) muud kristlased (23%)[4]
Ajavöönd	maailmaaeg +8 kuni +11
Tippdomeen	.au
ROK-i kood	AUS
Telefonikood	61

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared. Pindala järgi on Austraalia kuues riik maailmas. Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Austraalia rannajoone pikkus on 34 218 kilomeetrit.^[5]

Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub merepinnast 15 m allpool. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril. Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Tinglikult kuulub Austraaliale ka veelgi kõrgem Mount McClintock (3492 m) Antarktika Austraalia sektoris.

Austraalia pindalast moodustavad 68 920 km² veekogud. Enamik järvi asub kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Pikim jõgi on Murray Darlingi lisajõega.

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas. Troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on aasta ringi palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ning edelaosas Perthi ümbruses.

18. sajandi lõpus alanud ulatuslik sisseränne avaldub ka Austraalia rahvastiku koosseisus. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa ja 6% Aasia päritolu ning 2.2% on pärismaalased. 85% valgeist on Briti või iiri päritolu. Palju on ka sisserändajaid endiseist Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim kasutatav keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal. 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanem sündinud välismaal.^[6]

Austraalia on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on Charles III; tema tiitel Austraalia kuningana ei ole seotud tema rolliga Briti Rahvaste Ühenduse teiste maade valitsemisel. Kuningas resideerib Suurbritannias, teda esindavad föderaalsel tasandil Austraalia kindralkuberner ja osariikides kubernerid. Austraalia põhiseaduse järgi on kuningal kõrgeim täitevvõim. Ent seda teostab kindralkuberner, kel on muuhulgas õigus valitsus laiali saata (nagu tehti nt 1975. aasta põhiseaduskriisi ajal).

Föderaalvõim jaguneb kolmeks haruks:

• seadusandlik võim: kahekojaline parlament, kuhu kuuluvad põhiseaduse järgi kuningas (keda esindab kindralkuberner), senat ja esindajatekoda;
• täidesaatev võim: valitsus ehk föderaalne täitevnõukogu (Federal Executive Council), tegelikult kindralkuberner, keda nõustavad peaminister ja ministrid;
• kohtuvõim: Austraalia ülemkohus ja teised föderaalkohtud, mille kohtunikud määrab kindralkuberner täitevnõukogu soovitusel.

Parlamendi ülemkojas ehk senatis on 76 senaatorit. Igast osariigist valitakse 12 ja kummastki mandriosa territooriumilt (pealinna ala ja Põhjaterritoorium) kaks senaatorit. Alamkojas ehk esindajatekojas on 150 saadikut, kes valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades. Igast osariigist valitakse vähemalt viis saadikut. Valitsuse moodustab partei, keda toetab esindajatekoja enamus. Valitsuse mooustanud partei juhist saab peaminister. Kui ükski partei ei saavuta enamuse toetust, määrab peaministri kindralkuberner.

Nii föderaaltasandil kui ka osariikides on moodustanud valitsuse enamasti Austraalia Tööpartei (leiboristid, Australian Labor Party) või Koalitsioon (Coalition), kuhu kuuluvad Austraalia Liberaalne Partei (Liberal Party of Australia) ja selle väiksem liitlane Austraalia Rahvuspartei (National Party of Australia). Austraalia parlamentidesse – enamasti küll ülemkodadesse – on valitud ka väiksemaid parteisid ja sõltumatuid kandidaate.

Austraalia poliitikas peetakse Koalitsiooni paremtsentristlikuks ja Tööparteid vasaktsentristlikuks. Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium on konservatiivsemad. Seevastu Victoria, Lõuna-Austraalia, Tasmaania ja pealinna ala on sotsiaal-liberaalsemad. Uus-Lõuna-Wales on mõõdukas ja seda peetakse sageli valimiste kaalukeeleks.

Julia Gillard sai pärast parteijuhi vahetust 2010. aasta juunis Austraalia esimeseks naispeaministriks. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht Tony Abbott, kes andis kindralkubernerile ametivande 18. septembril. 15. septembril 2015 sai peaministriks Malcolm Turnbull. 24. augustil 2018 tagandas Turnbulli erakond ta ametist ja uueks peaministriks vannutati senine rahandusminister Scott Morrison.^[7]

Austraalias on valimiskohustus. Valimised toimuvad alati laupäeviti. 1922. aasta föderaalvalimistest osavõtt oli langenud 59 protsendini, mispeale kehtestati 1924. aastal valimiskohustus. Selle mõjul oli 1925. aastal toimunud valimistest osavõtt tõusnud 91 protsendini. Ka osariigi tasandil kehtib valimiskohustus, Queenslandis on see 1915., Victorias 1926., Uus-Lõuna-Walesis ja Tasmaanias 1928., Lääne-Austraalias 1936. ja Lõuna-Austraalias 1942. aastast. Föderaalvalimistel mitteosalemine on karistatav 20-dollarise trahviga. Trahvi suurus osariiklikel valimistel mitteosalemise eest on osariigiti erinev. Tasmaanias, pealinna alal ja Lääne-Austraalias on see 20 dollarit (Lääne-Austraalias kohustuse korduva rikkumise puhul 50 dollarit), Põhjaterritooriumil 25 dollarit, Uus-Lõuna-Walesis 55 dollarit, Lõuna-Austraalias 70 dollarit, Victorias 81 dollarit, Queenslandis 133 dollarit.

20. sajandi lõpus, mil sidemed Suurbritanniaga olid nõrgenenud, tugevnes Austraalias vabariiklusliikumine. Vabariiklust toetavad ametlikult Tööpartei ja Roheline Partei ning mõned Liberaalse Partei liikmed (näiteks Malcolm Turnbull). 6. novembril 1999 toimunud referendumil hääletas 54,87% hääleõiguslikest kodanikest Austraalia vabariigiks muutmise vastu. Toetus vabariigile oli kõrgem jõukamais piirkonnis, eriti suuremais linnades: Melbourne'is 70,92%, Sydneys 67,85%, Canberras 63.27%, Brisbane'is 57,28% ja Adelaide'is 56,39%; seevastu Perth hääletas napilt vabariigiks saamise vastu (47,38%). Kõrgeim toetus vabariigile oli Victorias (49,84%) ja madalaim Queenslandis (37,44%).

Austraalia koosseisus on kuus osariiki ning kolm siseala (internal territories) ja seitse välisala (external territories):

Austraalia pealinna ala Jervise lahe ala Lõuna-Austraalia osariik Lääne-Austraalia osariik Põhjaterritoorium Queenslandi osariik Tasmaania osariik Uus-Lõuna-Walesi osariik Victoria osariik

Jõulusaar Kookossaared Norfolki saare ala Ashmore ja Cartier Korallimere saared Heard ja McDonald Austraalia Antarktika ala

Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse.^[viide?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Sellele järgnes majanduse kokkukukkumine, millest on Austraalia suutnud kiiresti üle saada. 1990. aastatest alates on Austraalia üks paremal järjel oleva majandusega OECD riike. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaministri John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat.

Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%.^[8]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[8]

Sektor	SKT osakaal	Tööjõu osakaal
Põllumajandus	4,1%	3,6%
Tööstus	26%	21,1%
Teenindus	70%	75%

Tähtsaimad ekspordiartiklid on kivisüsi, rauamaak, kuld, liha, vill, alumiiniumoksiid, nisu ning masinad ja transpordivarustus. Tähtsaimad väljaveo sihtriigid on Hiina 21,81%, Jaapan 19,19%, Lõuna-Korea 7,88%, India 7,51%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,37%, Uus-Meremaa 4,1% (2009).^[8]

Tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja transpordivarustus, arvutid ja kontorimasinad, sidevahendid, toornafta ning petrooleumitooted. Tähtsaimad sisseveo lähteriigid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% (2009).^[8]

Austraalia on maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.

1970. aastatest on Austraalias käinud üha enam turiste. Perioodil august 2013 – juuli 2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele Sydneyle ja Melbourne'ile ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu rahvuspark.

Austraalia kaitsevägi koosneb mereväest, maaväest ja õhuväest. Kaitseväes teenis 2015. aastal kokku umbes 81 000 sõjaväelast, kellest 23 000 olid reservväelased. Kaitseväe ülemjuhatajaks on kindralkuberner, kes määrab valitsuse ettepanekul kaitseväe juhataja. 2016.–2017. aasta riigieelarves moodustasid kaitsekulutused 2% SKP-st, mis tegi sellest maailma suuruselt 12. kaitse-eelarve.

Austraalia sõjaväelased on pärast I maailmasõda osalenud mitmetel ÜRO missioonidel ja rahuvalvemissioonidel ning ka relvastatud konfliktides. Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega, kellega on 1951. aastal sõlmitud ANZUS lepe. Austraalial on kaitsealased lepped Uus-Meremaa, Filipiinide, Brunei, Tai ja teiste riikidega.

 Pikemalt artiklis Austraalia ajalugu

Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 000 aasta eest^{[küsitav][viide?]} Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.

V–III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II–I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänini Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.

1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.

Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad.

1811. aastal trükiti Pariisis esimene täielik Austraalia kaart, mille oli koostanud Louis de Freycinet (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.^[9]

Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. 1852. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.

Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul 1829–1859 sai neli kolooniat osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.

Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli krahv Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

• Austraallased
• Austraalia kindralkuberneride loend
• Austraalia veinid
• Eesti-Austraalia suhted
• Austraalia Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Austraalia pajud
• Gunbarreli maantee
• 2019.–2020. aasta Austraalia maastikupõlengud

Vikisõnastiku artikkel: Austraalia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Austraalia

Tsitaadid Vikitsitaatides: Austraalia

• Austraalia valitsus
• Australia.com
• Visit Australia