Bulgaaria tsaaririik

	ц︢рьство бл︢гарское ; Bulgaaria tsaaririik 681–1018; 1185–1396
	Kuningas Kalojani lipp Bulgaaria vapp
	Bulgaaria Simeon Suure valitsusajal, 10. sajand
Valitsusvorm	monarhia

Euroopa keskaegses ajaloos esines Bulgaaria staatus Bulgaaria tsaaririigina (bulgaaria: Българско царство), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti Bütsantsi rivaalina Kagu-Euroopas), kahel erineval perioodil: 7. ja 11. sajandi vahel ning taas 12. ja 14. sajandi vahel. Kahte "Bulgaaria tsaaririiki" ei võeta eraldi üksustena, vaid ühe riigina, mis taastati pärast Bütsantsi võimu perioodi selle territooriumil.

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Pikemalt artiklis Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik rajati Doonau alamjooksu lõuna- ja põhjakalda territooriumil ning tavaliselt kirjeldatakse selle kestust aastatega 681 ja 1018, kui see allutati Bütsantsile ja Kiievi-Venele vaatamata Samuili ägedale vastupanule. See jõudis järk-järgult oma kultuurilise ja territoriaalse haripunktini 9. sajandil ja 10. sajandi alguses Boris I ja Simeon Suure ajal, kui see arenes Slaavi Euroopa kultuuriliseks ja kirjanduslikuks keskuseks, samuti üheks suurimaks riigiks Euroopas.

Teine Bulgaaria tsaaririik

Pikemalt artiklis Teine Bulgaaria tsaaririik

Keskaegne Bulgaaria riik taastati aastal 1185 (kui Teine Bulgaaria tsaaririik) pärast kahe Tǎrnovo aadlimehe, Aseni ja Peteri edukat ülestõusu ning kestis kuni selle vallutamiseni Osmanite sissetungi käigus Balkani poolsaarele 14. sajandi lõpul, selle alistamise ajaks antakse tavaliselt 1396. aasta, kuigi mõnikord ka 1422. aasta. Ivan Asen II ajal 13. sajandi esimesel poolel saavutas riik järk-järgult enamuse oma endisest võimust, kuigi see ei kestnud siseprobleemide ja välissekkumise tõttu kaua. Tsaaririik muutus 13.–14. sajandil Mongolite riigi järglasriigi Kuldhordi maksualuseks. Pärast tsaar Ivan Aleksanderi surma aastal 1371 jagunes Bulgaaria kolmeks erinevaks riigiks ja langes järgnevatel kümnenditel Osmanite ülemvõimu alla.