Jini dünastia (1115–1234)
Suur-Jin 1115–1234 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Keiser |
Taizu (esimene, 1115–1123) Mo (viimane, 1234) | ||||
Pealinn |
Huiningfu (1122–1153) Zhongdu (1153–1214) Kaifeng (1214–1233) Caizhou (1233–1234) | ||||
Religioon |
Budism Taoism Konfutsianism Hiina rahvausund | ||||
Pindala | 2 300 000 km² (1126[1][2]) | ||||
Rahvaarv | 53 000 000 (1207) | ||||
Peamised keeled |
Keskhiina (vanamandarini) Tšurtšeni Kitai | ||||
|
VANAAEG | |||||||
3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIGI AEG | |||||||
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
Lääne-Hani | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Hani | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu & Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–619 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 | |||||||
5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jin | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
UUSAEG | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | Hiina keisririik 1915–1916 | ||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Jini dünastia (hiina keeles 金朝, Jīn cháo, tšurtšeni keeles Anchun Gurun; ka Tšurtšeni dünastia; ametlikult Suur-Jin) oli viimastest hiina ajaloolistest dünastiatest enne Hiina vallutamist mongolite poolt.[3] See kestis aastatel 1115–1234. Jini dünastiat kutsutakse vahel Tšurtšeni dünastiaks, kuna selle rajaja Taizu oli wanyani-tšurtšeni päritolu.
Jini dünastia sai alguse keiser Taizu ülestõusust Liao dünastia vastu. Olukord Hiina põhjaosas oli ebastabiilne, kuni Jin Liao Xiyusse tõrjus, kus nad moodustasid Lääne-Liao riigi. Pärast Liao väljatõrjumist algas Jini sajandipikkune kampaania Lõuna-Hiinas domineerinud hanide Songi dünastia vastu. Jini tšurtšenid võtsid võimul oles üle hiina kombed ning kindlustasid mongolite kartuses Suurt Hiina müüri. Jini riigis oli kultuurielu aktiivne ning taas pöörduti konfutsianismi.
Endised vasallid mongolid tungisid Jini Tšingis-khaani juhtimisel aastal 1211 ning purustasid kohaliku sõjaväe. Järgnes kaks kümnendit sõdu, mässe, reetmisi ja riigipöördeid, kuni 1234. aastal Jini riik lõpuks alla andis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Turchin, Peter; Adams, Jonathan M.; Hall, Thomas D (detsember 2006). "East-West Orientation of Historical Empires" (PDF). Journal of World-Systems Research. 12 (2): 219–229. DOI:10.5195/JWSR.2006.369. ISSN 1076-156X. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2007. Vaadatud 12. august 2010.
- ↑ Rein Taagepera (september 1997). "Expansion and Contraction Patterns of Large Polities: Context for Russia". International Studies Quarterly. 41 (3): 497. DOI:10.1111/0020-8833.00053. JSTOR 2600793.
- ↑ "Jin". Random House Webster's Unabridged Dictionary.