Stuorrâpanda
| Stuorrâpanda Ailuropoda melanoleuca (David, 1869) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | VU (hiäjulum)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Vyeliluokka | Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria |
| Uásiluokka | Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Caniformia |
| Hiäimu | Kuobžah Ursidae |
| Suuhâ | Ailuropoda |
| Šlaajâ | melanoleuca |
Stuorrâpanda (Ailuropoda melanoleuca) lii kuobžâšlaajâ, mii iälust Sichuan, Gansu já Shanxi eennâmkuudijn, Kiinast.[2]
Stuorrâpanda kočoduvvoo maaŋgânáál: eŋgâlâskielân tot lii "giant panda", "panda bear", "parti-colored panda" já "panda", suomâkielân "isopanda", "pandakarhu", "panda" já "jättiläispanda", já kiinakielân zhúxióng (kiinakielân 竹熊 ađai "bambukuobžâ") já dàxióngmāo (kiinakielân 大熊貓 ađai "stuorrâ kissá-kuobžâ").[3]
Stuorrâpandaast láá kyehti vyelišlaajâ: A. m. melanoleuca, mii iälá Sichuan eennâmkoddeest já A. m. qinlingensis ađai "qinlingpanda", mii iälá Shaanxi eennâmkode Qinling-váráduvâst.[4]
Lavdâm
[mute | mute käldee]Stuorrâpanda eellimkuávlun láá Sichuan, Gansu já Shanxi eennâmkuudijn, Kiinast, mutâ tot kávnoo meiddei Tiibet tuolbâdâsâst.[2] Luándust tiättojeh suullân 2 000 stuorrâpandad,[5] já tain suullân 75 prosentid eelih Sichuan eennâmkoddeest. Stuorrâpandah tiättojeh iänááš koskâ-Kiina váráduvâi bambumeecijn 1 500–3 000 meetter aloduvâst.[6]
Vietnamist, Myanmarist já joba Pekingist láá kavnum stuorrâpanda fossiileh, mii meerhâš tom, ete stuorrâpanda lavdâm lâi historjálávt uáli jo vijđásub ko onnáá peeivi.
Raavâd
[mute | mute käldee]Veikkâ stuorrâpanda kulá piätuellei laahkon, te ton ravâdist joba 99 prosentid lii bambu. Stuorrâpanda raavvâdsuddâdemvuáhádâh lii kuittâg hárjánâm suddâdiđ piärgu, te stuorrâpanda finnee bambust uáli jo uccáá energia.
Bambust stuorrâpanda porá mielâstumosávt versoid. Ko versoh šodâškyetih cuáŋuimáánust, te stuorrâpanda vyerkkee taid, tastko versoi šoddâmpaje maŋa tot puáhtá puurrâđ tuše bambuloostâid. Stuorrâpanda porá 25 bambušlaaijâd, já tot porá 9–14 kg bambu piäiválávt.[7] Stuorrâpanda porá táválávt 16 tijmed jyehi peeivi.[2]
Fossiilij vuáđuld tiättoo, ete bambu lii lamaš stuorrâpanda tehálumos raavâd jo kulmâ miljovn ihheed.[2] Veikkâ stuorrâpanda ij pivde elleid, te tot kuittâg porá piärgu ain ko máhđulâš.[2] Stuorrâpandatotkeeh láá kiävttám piärgu septin, vâi sij puávtáččii kiddiđ čuávvumpiergâs stuorrâpanda čiäpáttân.[2] Elleikaardijn stuorrâpanda ravâdin láá bambu lasseen meiddei heđâlmeh já eres šadoh.[2]
Stuárudâh já olgohäämi
[mute | mute käldee]Stuorrâpandaoráseh teddih táválávt 85–125 kg[8] já láá 1,2–1,8 meetter kukkosiih. Motomeh stuorrâpandaoráseh teddih joba 160 kg.[9] Niŋálâsah láá harvii paijeel meetter kukkosiih, já toh teddih táválávt 70–100 kg.[8]
Stuorrâpandaast láá kyehti ivne: vielgâd já čappâd. Stuorrâpanda čalmeh, peeljih já ryevjih láá čappâdeh, mutâ mudoi ellee lii vielgâd. Lii arvâlum, ete stuorrâpanda ivneh tuáimih maskiimin: tälviv ko lii muotâ, te stuorrâpanda lii vaigâdub uáiniđ vielgis ivne tiet, já keessiv čapis ivne tiet stuorrâpanda lii vaigâdub uáiniđ ko tot vuoiŋâst suoivust.[10]
Lasanem
[mute | mute käldee]
Stuorrâpandah šaddeh suhâjuátkimahan 4–8-ihásâžžân já pyehtih lasaniđ vala 20-ihásâžžân.[11] Parâttâllâmäigi lii njuhčâmáánust vyesimáánu räi, já čiivgah šaddeh porgemáánust teikkâ čohčâmáánust.[2]
Ko parâttâllâmäigi álgá, te oráseh čuávuh niŋálâsâid já šaddeh hirmâd aggressiivlâžžân.[2] Elleikaardijn stuorrâpandaniŋálâs sáttá čivgâđ kyehti čiivgâ, mutâ luándust tot čivgá táválávt tuše oovtâ čiivgâ.[2]
Čivgâ, mii lii eskin šoddâm, lii aaibâs vielgâd ige tot uáini maiden.[2] Vuossâmui mánupoojij ääigi čiivgâ ovdánem lii hiđes.[2] Čivgâ liäkká čolmijdis 45 peeivi ahasâžžân, já tot vázzá eskin kuulmâ mánuppaje ahasâžžân.[2] Čivgâ iälá piäjustis 100–120-peivid.[2] Čivgâ purâškuát bambu 14 mánuppaje ahasâžžân.[2] Čivgâ kuáđá niŋálâs suullân kyevti-ihásâžžân, já eskin tast maŋa niŋálâs puáhtá oppeet parâttâllâđ.[2]
Uhkeh stuorrâpaandan
[mute | mute käldee]Jangtse-juuvâ njálmádâh lii stuorrâpanda válduášálâš eellimkuávlu.[5] Ráhtálâš ovdánem lii stuorrâ uhke kuávlu stuorrâpandaid tondiet ko uđđâ puáđui, maađijij já ryevdiroođij tiet stuorrâpandaid lii vaigâdub kavnâđ parâttâllâmkuoimijd já raavvâd.[5] Kiina haldâttâs lii vuáđudâm rávhuidittemkuávluid stuorrâpandaid, mutâ tuše 67 % stuorrâpandain eelih tain kuávluin.[5] Čuolmân lii meiddei tot, ete stuorrâpandai eellimkuávluin tuše 54 % láá rávhuidittum.[5]
Nubbe uhke stuorrâpaandan lii syelipivdem.[5] Stuorrâpanda syelipivdem kieldui ive 1988, já tast maŋa tot ij lah vaikuttâm stuorrâpandaid siämmáá ennuv ko ovdil.[5] Čuolmân láá kuittâg miäcásteijei pivdokyepih, moid stuorrâpanda sáttá koččâđ.[5] Ovdil ive 1988 stuorrâpanda miäcástui uáli jo ennuv, já páiháliih ässeeh kuddii stuorrâpandaid toi timmâ tuurhâ tiet. Ton lasseen Kiina ässeelovo stuárrum keežild ive 1949 maŋa maŋgâseh niälgástuvvii, já tondiet ulmuuh pivdeškuottii stuorrâpandaid.
Uhken stuorrâpaandan já suijân ton uhkevuálásâšvuotân láá meiddei šoŋŋâdâhnubástus, čiivgâi uccâ meeri já taavdah, maid päikkielleeh tuálvuh fárustis stuorrâpanda kuávloid.
Kiinast láá joođoost korrâ pargoh iällááttiđ stuorrâpandanääli.[2] 1990-lovo rääjist Kiina lii vijđedâm stuorrâpandai rávhuidittem, já ive 2016 IUCN luokittâlâi stuorrâpanda hiäjulum šlaaijân, ige innig uhkevuálásâžžân.[2]
Stuorrâpanda populaarkulttuurist
[mute | mute käldee]Onnáá peeivi uáli jo tobdos stuorrâpanda lii Kung Fu Panda -elleekoverááiđu uáivihuáđđoo Po Ping. Vuossâmuš Kung Fu Panda -elleekove almostui ive 2008, nubbe almostui ive 2011, kuálmád almostui ive 2016 já niäljád almostui ive 2024. Motomeh televisiorááiđuh-uv láá almostum: Legends of Awesomeness iivij 2011–2016, The Paws of Destiny iivij 2018–2019 já The Dragon Knight iivij 2022–2023.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Stuorrâpanda.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Giant Panda iucnredlist.org. Čujottum 17.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 Giant panda www.britannica.com. 12.5.2024. Čujottum 17.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Discussion about the Chinese name for giant panda web.archive.org. 24.1.2008. Čujottum 18.5.2024. (kiinakielân)
- ↑ Wan, Qiu-Hong & Wu, Hua & Fang, Sheng-Guo: A New Subspecies of Giant Panda (Ailuropoda melanoleuca) from Shaanxi, China. Journal of Mammalogy, 2005, 86. ihekerdi, nr 2, s. 397–402. doi:10.1644/BRB-226.1. JSTOR 4094359.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Giant Panda worldwildlife.org. Čujottum 18.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Giant Pandas web.archive.org. 10.1.2003. Čujottum 18.5.2024.
- ↑ Finley, T. G. et al.: Energy digestibility of giant pandas on bamboo-only and on supplemented diet. Zoo Biology, 2011, 30. ihekerdi, nr 2, s. 121–133. PubMed:20814990. doi:10.1002/zoo.20340.
- ↑ 8,0 8,1 Servheen, C. & Herrero, S. & Peyton, B.: Bears: Status Survey and Conservation Action Plan. IUCN, 1999.
- ↑ Boitani, Luigi: Simon & Schuster's Guide to Mammals. Simon & Schuster / Touchstone Books, 1984. ISBN 978-0-671-42805-1.
- ↑ Caro, Tim et al.: Why is the giant panda black and white?. Behavioral Ecology, 2017, 28. ihekerdi, nr 3, s. 657–667. doi:10.1093/beheco/arx008.
- ↑ Giant Panda Reproduction web.archive.org. Čujottum 18.5.2024. (eŋgâlâskielân)