Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas. Kaupo liivi päritolust tekkis ka tema järglastel mugandatud liignimi Lieven.

Lieveni suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik)

Lievenitele kuulusid mk ka mõisad: Liivi mõis (Parmel) – rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal, Līveni mõis (Līvena muiža; Lievenhof), Karksi, Ellamaa/Sooniste, Teenuse (Stenhusen), Tolli (Pargenthal, Parjenthal), Kurisoo, Valgevälja, Ervita, Alavere, Aruküla, Udeva, Krimulda, Mežotne ja Mežotne loss

Suguvõsa liikmeid

Heinrich Lieven (1512 – pärast 1563. aastat), maanõunik, Läänemaa Ellamaa, Teenuse, Liivi mõisa mõisnik^[1], mõisad Lihula linnuseläänis võeti ära 1581, kuna ei allunud Rootsi kuningale vaid toetas Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Taani kuningat
- Reinhold Lieven (1549–1629), Liivi mõisnik, Eestimaa maanõunik, Eestimaa aadlilipkonna kolonel, abielus Margarethe Fahrensbachiga^[2] ja Alheit (Adelheid) (sünd. Treiden)
  - vabahärra Jürgen Lieven (1580–1659), Rootsi sõjaväelane (kapten), Teenuse, Tolli mõisa mõisnik^[3], kanti 1653 vabahärrasuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1654. aastal nr 45 all^[4], kui Liewen.
  - Berent (Bernhard) Lieven (u 1590–1649), Kurisoo, Sooniste, Liivi mõisnik, Eestimaa maamarssal, abiellus Gertrud von Uexkülliga
    - Eksjö vabahärra Reinhold (Liwe) Lieven (1621–1665), Rootsi jalaväekindralmajor, Saaremaa asehaldur, Sooniste, Kurisoo ja Valgevälja jt. mõisnik Eestimaal ja Rootsis^[5], introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1654. aastal nr 45 all. Maetud Tallinna toomkirikusse
      - vabahärra Reinhold von Liewen (1650. aastad – 1701/1704), Rootsi sõjaväelane Põhjasõjas
      - Bernhard von Lieven (1651–1703), Rootsi jalaväekindral, Rootsi dominiooni Rootsi Wismari kuberner
        Carl Gustaf Liewen ( 1695–1722), Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrichi kammerhärra
      - Joachim Friedrich von Lieven (1662–1713), Rootsi ooberst, Eestimaa maanõunik; Valgevälja, Ervita, Alavere, Aruküla ja Udeva mõisnik. Maetud Tallinna toomkirikusse
    - Eksjö vabahärra Bernhard Otto von Liewen (1625–1700), Rootsi Turu lääni ooberst, Liivi mõisnik, introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1654. aastal nr 45 all, abiellus Elisabeth Gertrud von Wrangelliga
      - Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Rootsi sõjaväelane, riigimarssal, Liivimaa õuekohtu president, kanti krahvisuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1720. aastal nr 67 all
      - Vabahärra Berndt Vilhelm von Liewen (1685–1771), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)

Lievenite Rootsi haru

Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Rootsi sõjaväelane, aastast 1719 krahv, riigimarssal, Liivimaa õuekohtu president, Runsa mõisnik Upplands Väsby vallas (Vt. rootsi: Runsa herrgård ja Hans Henrik von Liewen d.ä.), kanti krahvisuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1720. aastal nr 67 all^[6], kui Liewen
- Krahv Hans Heinrich von Liewen noorem (1704–1781), Rootsi sõjaväelane, riigimarssal, Rootsi dominiooni Rootsi Pommeri kindralkuberner 1766–1772^[7] (Rootsi: Hans Henrik von Liewen d.y.)
Vabahärra Berndt Vilhelm von Liewen (1685–1771), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)^[8]

Lievenite Kuramaa ja Venemaa haru

Georg Reinhold von Lieven (1696–1763), vene kindral en chef, Pamūša (Gelb-Pommusch) ja Karksi mõisnik, abiellus Margar. Elisabeth Manteuffel gen. Szögega. [1](vene: Юрий Григорьевич Ливен)
Karl Georg von Lieven (1778–1836), Dinhofa (Daugava, Dünhof) ja Mercendarbe (Merzendorf) mõisnik, kes abiellus 1800 Sayn-Wittgenstein-Hohensteini krahv Karl Theodor Wilhelmi (1744–1817) tütre krahvitar Charlottega (1778–1849) [2]
- Vabahärra (venepäraselt Parun) Wilhelm Heinrich von Lieven (1800–1880), Sloka kihelkonna Pavasari (Pawassern) mõisnik, vene sõjaväelane ja riigitegelane, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner 1861–64 (vene: Василий (Вильгельм) Карлович Ливен)

Venemaa haru rajajaks loetakse

Vabahärra Otto Heinrich Andreas von Lievenit (1726–1781), Vene suurtükiväe kindralmajor, Püha Anna ordeni kavaler (1773), abiellus 1766 vabapreili Charlotte von Gaugrebeniga (1742–1828), kes oli Paul I teenistuses keisriprekonna pärijate kasvatajana ja sai 1826. aastal päritava vürsti tiitli: Святлейший Князь. Katariina II kinkis neile Jelgava lähedal asuva Mežotne lossi. (vene: Андрей Христианович (Романович) Ливен)

Lieveni suguvõsa vürstivapp
- Vürst Karl Christoph von Lieven (1767–1844), baltisaksa haridustegelane, Tartu ülikooli ja Tartu õpperingkonna kuraator, Venemaa haridusminister, kindralleitnant (1799), Balgale mõisnik ja Arhangelski sõjakuberner (Karl Christoph von Lieven)
  - Vürst Otto Andreas von Lieven (1798–1856), vene kindralmajor, Blīdene mõisnik (vene: Андрей Карлович Ливен)
  - Vürst Karl Heinrich von Lieven (1799–1881), Zentene (Senten) ja Skursteņi (Schorstädt) mõisnik
    - Vürst Alexander Karl Nicolai von Lieven (1860–1914), vene 2. järgu kapten mereväes (vene: Александр Александрович Ливен)
  - Vürst Alexander Friedrich von Lieven (1801–1880), vene jalaväekindral ja Taganrogi kuberner (inglise: Alexander Lieven)
    - Vürst Andrei von Lieven (Ливен, Андрей Александрович) (1839–1913), Venemaa riigiametnik, Moskva kuberner, riigivaraminister ja Riiginõukogu liige;
      
      Lieveni suguvõsa krahvivapp (Venemaa keisririik)
- Krahv Christoph Heinrich von Lieven (1774–1839), Venemaa sõjaväelane ja diplomaat, Venemaa saadik Berliinis ja Londonis, Venemaa Keisririigi Riiginõukogu liige, Bukaiši (Fockenhof) mõisnik Kuramaal (vene: Христофор Андреевич Ливен) – abikaasa krahvinna Dorothea von Lieven (ru), sündinud Benckendorff;
  - Vürstinna Alexandra von Lieven (surn. 1974), abiellus 1924. aastal briti kriketimängija ja ärimehe baronet Sir John Edward Kynaston Studdiga (inglise: Kynaston Studd)
- Vürst Johann Georg von Lieven (1775–1848), vene kindralleitnant, osales Napoleoni vastases sõjas, Krimulda mõisnik (vene: Иван Андреевич Ливен)
  - Vürst Paul Hermann von Lieven (1821–1881), Krimulda mõisnik, Mežotne majoraathärra, Liivimaa maamarssal 1862–66, ülemtseremooniameister^[9] ja Smiltenē mõisnik (vene: Павел Иванович Ливен)
    - Vürst Anatol Leonid von Lieven (1872–1937), Mežotne mõisnik, baltisaksa sõjaväelane (rittmeister), Vene kodusõja ajal valgekaartlaste komandör Lätis (vene: Анатолий Павлович Ливен)
    - Paul von Liven (1875–1963), lahkus 1917. aastal Venemaalt, suri Londonis
      - Leonid von Lieven (1909–)
      - Aleksandr von Lieven (1919–1988), BBC Ida-Euroopa osakonna juht
        Dominic Lieven (1952–) (en)