Parun

See artikkel räägib aadlitiitlist, Afganistani asula kohta vaata artiklit Pārūn.

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele. Paruni naissoost vaste on paruness, paruni maavaldust nimetatakse parunkonnaks.

Sõna parun tuleneb vanaprantsuse sõnast baron, mille aluseks on vanaülemsaksa ja ladina (liber) baro '(vaba) mees' või '(vaba) sõdalane'. Inglise keeles sulandus sellega vanainglise beorn 'aadlimees'.

Algselt kuulusid parunid väikefeodaalide hulka, kes polnud küll kuninga asevalitsejad nagu krahvid, kuid võisid olla üpriski võimsad.

Inglismaal juurutas parunitiitli William Vallutaja, tõstmaks esile mehi, kes olid talle truudust vandunud. Enne seda oli Inglismaal anglosaksi kuningriikides kuninga kaaslaste tiitliks earl 'krahv' ning Šotimaal thane 'taan'. Samas eristati juba sadakond aastat hiljem suuri ja väikesi paruneid. Suurtele parunitele saadeti eraldi kutsed kuninga nõukokku (millest ajapikku arenes Suurbritannia parlamendi ülemkoda), väikestele läkitati aga üks üldine kutse šerifite kaudu. Hiljem võis valitseja luua parunitiitleid kahel viisil: kedagi parlamenti määrates või patendikirjaga. Tänapäeval ei ole parunitiitel enam otseselt maaomandiga seotud. Suurbritannias on parunil õigus kanda krooni, millel on kuus hõbekuuli, mida nimetatakse pärliteks (ent mitte kunagi päris pärlid).

Revolutsioonieelsel Prantsusmaal võisid aadlikest maaomanikud end paruniteks tituleerida, kuid mitteaadlikud said olla ainult "parunkonna isandad" (seigneur de la baronnie). Parunkondi võis vabalt müüa kuni feodalismi kaotamiseni 1789. aastal. Paljud aadlikud kasutasid parunitiitlit asendustiitlina tegeliku tiitlikandja perekonnaliikmete jaoks.

Saksamaal vastas parunitiitlile vabahärra (Freiherr).