Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330. aastal. Seetõttu ei olnud olemas ka Bütsantsi keisreid, vaid läbi selle riigi ajaloo, riigi valitsejad käsitlesid ennast Rooma keisritena.

Roomlaste keiser
Konstantinos XI Palaiologos – viimane Bütsantsi keiser (6. jaanuar 1449 – 29. mai 1453)
Residents	Konstantinoopoli Suur palee; Blachernae palee
Moodustatud	11. mai 330
Esimene täitja	Constantinus I
Viimane täitja	Konstantinos XI
Kaotatud	29. mai 1453

Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik või Romania, mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.

Lõplikult jagunes Rooma riik kaheks 395. aastal, pärast imperaator Theodosius I (valitses 379–395) surma. Lääne-Rooma riik pealinnaga Roomas hävitati 476. aastal. Ida-Rooma riik ehk Bütsants püsis kuni Konstantinoopoli vallutamiseni Osmanite poolt 29. mail 1453.

Seadusliku keisriga samal ajal võimule pürginud vastukeisrid on tabelis tähistatud roosa taustavärviga. Kõiki usurpaatoreid ei ole tabelis ära toodud, vaid siin on esitatud ainult need, kes hoidsid reaalselt mingit osa impeeriumist enda kontrolli all ja lasid ennast keisriks kroonida.

Keisrite nimed on antud kuni Justinianuste dünastia lõpuni ladinapäraselt, võttes arvesse, et riigikeelena oli umbes selle ajani kasutusel veel ladina keel. Alates keiser Herakleios I on valitsejate nimed esitatud kreekapäraselt, kasutades nimede esitamisel vanakreeka transkriptsiooni.