18. jaanuar
kuupäev
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2024 | ||||||
18. jaanuar on Gregoriuse kalendri 18. päev. Juliuse kalendri järgi 5. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1820 – Riias ja Kuressaares kuulutati pidulikult välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus.[1]
- 1838 – asutati Õpetatud Eesti Selts.
- 1902 – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta surus 114,5 kg kaaluvat kangi järjest 21 korda.[2]
- 1918 – bolševike poolt aeti Petrogradis laiali Ülevenemaaline Asutav Kogu. Mitmed rahvuslikult meelestatud delegaadid Eestist lõid esimesi kontakte Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA diplomaatidega, et teada saada ja soosida nende suhtumist Eesti iseseisvuspüüetesse.[küsitav]
- 1919 – Pariisis algas rahukonverents.
- 1919 – Vabadussõda. Utrias maandunud meredessant alustas Narva vabastamist.
- 1935 – Konstantin Päts valiti Tallinna aukodanikuks ja talle anti ehituskrunt.
- 1938 – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust.[2]
- 1945 – jõustus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, mille kohaselt Petseri maakond likvideeriti ning Petserimaa vallad liideti osaliselt Võrumaaga.
- 1948 – toimusid esimesed sõjajärgsed valimised kohalikesse (linna-, rajooni-, maakonna-, alevi-, valla- ja küla-) nõukogudesse.
- 1973 – Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähistel avati Eesti suurim põlevkivikaevandus Estonia põlevkivikaevandus.[küsitav]
- 1984 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks valiti Bruno Saul, eelnev esimees Valter Klauson läks pensionile.
- 1986 – oma esimese kontserdi andis Rakvere ligidal Vinni alevikus punk-rokkansambel J.M.K.E. Seda päeva tähistatakse J.M.K.E sünnipäevana.
- 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV keeleseaduse, mis kuulutas eesti keele riigikeeleks.[3]
- 1991 – 13. jaanuaril toimunud Vilniuse verise pühapäeva kordumise kartusel ka Eestis, hakati Toompeale ehitama barrikaade.
- 1992 – Eesti delegatsioon saavutas kokkuleppe, mille alusel Venemaa hakkas Eestisse kütust vedama. Eesti lubas vastu anda senisest rohkem elektrienergiat ja toiduaineid.
- 1994 – Eesti suursaadik Brüsselis Clyde Kull andis NATO peakorteris üle president Lennart Meri ja peaminister Mart Laari allkirjaga soovi Eesti liitumiseks programmiga "Partnerlus rahu nimel".
- 2004 – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall.[2]
- 2006 – Eesti Televisiooni telesaates "Pealtnägija" avalikustati kadriorgiate toimumine Kadrioru administratiivhoones.
Maailmas
muuda- 474 – pärast Leo I surma sai Ida-Rooma keisriks Leo II[4]
- 532 – Nika ülestõusu lõpp.
- 1401 – Poola kuningas Wladislaw II Jagiello määras Leedu valitsejaks oma nõo Vytautase.
- 1486 – Inglismaa kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga. Abielu tulemusel ühendati Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.
- 1535 – Hispaania konkistadoorid asutasid Lima, praeguse Peruu pealinna.
- 1701 – Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich III krooniti Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks.
- 1778 – James Cook avastas Hawaii saared.
- 1887 – Lazăr Edeleanu sünteesis Friedrich Wilhelmi Ülikoolis esimesena maailmas amfetamiini.
- 1896 – Wilhelm Röntgen esitles röntgeniaparaati.
- 1918 – Peterburis avati Ülevenemaaline Asutav Kogu.
- 1935 – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Poole presidendile Ignacy Mościckile.
- 1952 – Egiptuses puhkesid Briti ülemvõimu vastu rahutused.
- 1968 – USA ja Nõukogude Liit saavutasid kokkuleppe tuumarelvastuse kontrollimise lepingueelnõu suhtes.
- 1992 – Keenias osales valitsusvastasel meeleavaldusel üle 100 000 inimese.
- 1996 – Kreeka valitsev Sotsialistlik partei valis uueks peaministriks Kóstas Simítise.
- 1997 – Austria kantsler Franz Vranitzky astus ametikohalt tagasi, ta oli sel kohal töötanud 11 aastat.
- 1998 – hutu mässulised ründasid Burundi pealinna Bujumburat, paanikahoos põgenes ligi 4000 inimest.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 18. jaanuaril
- 1842 – Albert Alonzo Ames, Minneapolise linnapea (1876–1877, 1882–1884, 1886–1889, 1901–1902)
- 1849 – Sir Edmund Barton, Austraalia peaminister (1901–1903)
- 1882 – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik
- 1892 – Oliver Hardy, ameerika komöödianäitleja
- 1904 – Cary Grant, inglise päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja
- 1915 – Santiago Carrillo Solares, Hispaania Kommunistliku Partei peasekretär (1960–1982)
- 1925 – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
- 1927 – Friedrich Magnus VI, Solms-Wildenfelsi krahv
- 1928 – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
- 1931 – Chun Doo Hwan, Lõuna-Korea president (1980–1988)
- 1933 – Emeka Anyaoku, Nigeeria välisminister (1983) ja Briti Rahvaste Ühenduse esimees (1990–2000)
- 1934 – Hendrik Rudolf Chin A Sen, Suriname president (1980–1982).
- 1935 – Pjetër Filip Arbnori, albaania poliitik
- 1941 – Bobby Goldsboro, ameerika laulja
- 1946 – Joseph Deiss, Šveitsi välisminister (1999–2002)
- 1955 – Kevin Costner, ameerika filminäitleja ja -režissöör
- 1961 – Mark Messier, kanada hokimängija
- 1967 – Andrei Inešin, eesti jahilaskur
- 1969 – Mihkel Raud, eesti muusik
- 1982 – Tõnis Erm, eesti orienteeruja
Surnud
muuda
- 474 – suri Ida-Rooma keiser Leo I[4]
- 1819 – August Wilhelm Hupel, baltisaksa kodu-uurija, publitsist
- 1936 – Rudyard Kipling, briti kirjanik
- 1956 – Konstantin Päts, Eesti riigimees
- 1977 – Džemal Bijedić, Jugoslaavia peaminister (1971–1977) (lennuõnnetus)
- 1981 – Evald Paal, Eesti sõjaväelane
- 1981 – Sven Danell, rootsi vaimulik
- 1983 – Hilda Gustavson, eesti õpetaja
- 2016 – Michel Tournier, prantsuse kirjanik
Pühad
muuda- Õigeusu kirikus peapiiskoppide Athanasiose ja Kyrillose mälestuspäev
- Luteri kirikus Apostel Peetruse tunnistuspäev
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi keeleseadus[alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrit. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 38-43.
- ↑ Jõhvis sündis selle talve külmarekord, Postimees, 18.01.2014