17. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
17. veebruar on Gregoriuse kalendri 48. päev. Juliuse kalendri järgi 4. veebruar (1901–2100).
Sündmused
muuda- 1613 – üritasid Taani väed Kalmari sõja käigus tungida rootslaste valduses olevale Hiiumaale. Saaremaalt üle jää teele asunud 250-meheline vägi sai rootslastelt hävitavalt lüüa ja oli sunnitud taanduma.
- 1910 – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Meeste distantsid olid 500 ja 5000 m ning naistel 500 m. Meestest võitis Artur Kukk, naistest Emma Uhl.[1]
- 1912 – tööd alustas piimaühinguid ühendav Põllumajandusline Keskühisus "Estonia".[2]
- 1923 – algas rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks. Rahvahääletuse tulemusel kohustusid kõik koolid võtma õppekavasse usuõpetuse, kuid õpilastele oli usuõpetuse tundides osalemine endiselt vabatahtlik.
- 1923 – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring.[1]
- 1923 – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22.[1]
- 1931 – Richard Roht teatas politseile, et on pikemat aega veksleid võltsinud, ja võeti vahi alla.
- 1934 – Läti pealinnas Riias pikendati 1923. aastal sõlmitud Eesti-Läti liidulepingut ja loodi võimalused kolmandate riikide ühinemiseks lepinguga.
- 1938 – Eestis toimus esimene jäähoki maavõistlus, kus Eesti võitis Soomet 2:1.[1]
- 1967 – ELKNÜ Keskkomitee Büroo võttis vastu otsuse luua Eesti Õpilaste Töömalev.
- 1974 – Tallinnas Viru hotelli juures toimus volgasakslaste meeleavaldus. Kanti loosungeid "Nõuame väljasõitu Saksamaale!", "Austage inimõigusi", "Vabastage Moskva demonstratsioonist osavõtjad." Miilits pidas kinni üle saja inimese.[3]
- 1977 – Tartu elanike arv ületas 100 000 inimese piiri.
- 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
- 1990 – Järvakandis taasasutati Eesti Kaitseliit.
- 2006 – Tallinnas avati Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone Kumu.
- 2006 – Andrus Veerpalu võitis Torino taliolümpiamängudel kuldmedali meeste 15 kilomeetri klassikasõidus.
Maailmas
muuda- 1500 – Hemmingstedti lahing.
- 1598 – Vene uueks tsaariks valiti Boriss Godunov.
- 1600 – Roomas põletati tuleriidal Giordano Bruno.
- 1753 – Rootsis võeti Juliuse kalendri asemel kasutusele Gregoriuse kalender.
- 1773 – James Cook vaatles India ookeanis esimest korda virmalisi.
- 1801 – Ameerika Ühendriikide kolmandaks presidendiks valiti Thomas Jefferson. Tema vastaskandidaat Aaron Burr sai asepresidendiks.
- 1813 – Napoleoni sõjad: Preisimaa kuulutas sõja Prantsusmaale.
- 1814 – Prantsuse keiser Napoleon I purustas Mormanti lahingus Venemaa ja Württembergi ühendväed.
- 1854 – Suurbritannia tunnustas Bloemfonteini lepinguga Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat).
- 1864 – Ameerika kodusõda: Konföderatsiooni allveelaev CSS H.L. Hunley uputas USA laeva USS Housatonic ning uppus ka ise. Tegu oli esimese juhtumiga maailmas, mil allveelaev lasi põhja sõjalaeva.
- 1867 – esimene laev läbis Suessi kanali.
- 1871 – Prantsuse-Preisi sõda: Preisimaa paraad vallutatud Pariisis.
- 1933 – Ameerika Ühendriikides ilmus ajakirja News-Week esimene number.
- 1947 – Ameerika Hääl hakkas tegema raadiosaateid Nõukogude Liidu eri piirkondade jaoks.
- 1962 – Saksamaal Hamburgis hukkus tormis 300 inimest.
- 1968 – Springfieldis Massachusettsi osariigis (USA) avati korvpalli kuulsuste hall.
- 1979 – 90 000 Hiina sõdurit tungis tankide toel Põhja-Vietnami. Algas Hiina-Vietnami sõda.[4]
- 1996 – male maailmameister Garri Kasparov võitis Philadelphias peetud matšil superarvutit Deep Blue.
- 2006 – Filipiinidel jäi tugevate vihmasadude põhjustatud maalihke tagajärjel mudalaviini alla Guinsaugoni küla Leyte saare lõunaosas. Hukkus umbes 1800 inimest.
- 2008 – Kosovo kuulutas end iseseisvaks.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis sündinud 17. veebruaril
- 1723 – Tobias Mayer, saksa kartograaf ja geograaf
- 1754 – Nicolas Baudin, prantsuse maadeavastaja
- 1854 – Friedrich Alfred Krupp, saksa tööstur
- 1862 – Eduard Bornhöhe, eesti kirjanik
- 1874 – Thomas J. Watson, IBM-i asutaja
- 1876 – Hans Bernoulli, Šveitsi arhitekt
- 1877 – André Maginot, prantsuse poliitik
- 1888 – Otto Stern, saksa füüsik, Nobeli auhind 1943
- 1896 – Vladimir Vogel, vene helilooja
- 1908 – Eerik Haamer, eesti maalikunstnik
- 1926 – Lia Laats, eesti näitleja
- 1929 – Graham Hill, briti võidusõitja
- 1930 – Ruth Rendell, inglise kirjanik
- 1935 – Anto Raukas, eesti geoloog ja akadeemik
- 1936 – Ülo Mallene, eesti majandusteadlane
- 1941 – Gene Pitney, USA laulja
- 1945 – Toomas Sõmera, eesti majandustegelane
- 1953 – Alar Kivilo, eesti filmirežissöör ja -operaator
- 1954 – Rene Russo, USA näitleja
- 1956 – Priit Kolbre, eesti diplomaat
- 1961 – Meir Kessler, rabi
- 1961 – Andrei Korotajev, vene antropoloog, ökonomist, ajaloolane ja sotsioloog
- 1962 – Lou Diamond Phillips, USA filminäitleja
- 1963 – Michael Jordan, USA korvpallur
- 1965 – Rein Kotov, eesti filmioperaator
- 1967 – Chanté Moore, USA laulja
- 1968 – Lew R. Berg, eesti kirjanik
- 1969 – Albert Gulk, eesti graafik
- 1972 – Denise Richards, USA näitleja
- 1972 – Philippe Candeloro, prantsuse iluuisutaja
- 1972 – Billie Joe Armstrong, USA muusik (Green Day)
- 1972 – Indrek Rahumaa, eesti ettevõtja
- 1973 – Amy Van Dyken, USA ujuja
- 1975 – Václav Prospal, tšehhi hokimängija
- 1981 – Paris Hilton, USA ettevõtja
- 2002 – Kelly Sildaru, eesti vigursuusataja
Surnud
muuda
- 364 – Jovianus, Vana-Rooma keiser 363–364
- 440 – Mesrop Maštotsh, armeenia pühak, teoloog ja keeleteadlane
- 1600 – Giordano Bruno, itaalia filosoof
- 1673 – Molière, prantsuse näitekirjanik
- 1823 – Friedrich von Kleist, Preisi sõjaväelane
- 1827 – Johann Heinrich Pestalozzi, Šveitsi pedagoog
- 1856 – Heinrich Heine, saksa kirjanik
- 1909 – Geronimo, indiaanipealik
- 1919 – Wilfrid Laurier, Kanada peaminister 1896–1911
- 1933 – Jaan Tamm, eesti muusik, Tallinna Konservatooriumi direktor
- 1934 – Siegbert Tarrasch, saksa maletaja
- 1934 – Albert I, Belgia kuningas 1909–1934
- 1949 – Ellery Clark, USA kergejõustiklane
- 1970 – Shmu'el Yosef Agnon, juudi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1966
- 1982 – Thelonius Monk, USA džässpianist ja helilooja
- 1986 – Jiddu Krishnamurti, india filosoof ja teosoof
- 1996 – Hervé Bazin, prantsuse kirjanik
- 1998 – Ernst Jünger, saksa kirjanik
Pühad
muuda- Katoliku kirikus Serviitide ordu seitsme püha asutaja mälestuspäev.
- Kosovo iseseisvuspäev
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ Tarmo Vahter. "Karuks istus vangitornis ..." : 1980 – aasta, mis raputas Eestit. Tallinn, 2015, lk. 137
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/february/17/newsid_2547000/2547811.stm