1928
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1924 |
1925 |
1926 |
1927 |
1928
| 1929
| 1930
| 1931
| 1932
| ►
| ►►
1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- ...
Veebruar
muuda- 11. veebruar – Šveitsis Sankt Moritzis algasid II taliolümpiamängud.
Märts
muuda- ...
Aprill
muuda- ...
Mai
muudaJuuni
muuda- 9. juuni – Charles Kingsford-Smith ja Charles Ulm lendasid esimestena maailmas üle Vaikse ookeani.
Juuli
muuda- 6. juuli – New Yorgis esilinastus 57-minutine helifilm, krimidraama "Lights of New York" ("New Yorgi tuled").
August
muuda- ...
September
muuda- ...
Oktoober
muuda- 12. oktoober – Bostoni lastehaiglas kasutati esimest korda "raudkopsu".
- 15. oktoober – Saksamaa dirižaabel (õhulaev) Graf Zeppelin tegi esimese kommertslennu üle Atlandi ookeani, maandudes USA New Jersey osariigis Lakehursti linnas.
November
muuda- ...
Detsember
muuda- ...
Pikemalt artiklis 1928. aasta Eestis
- 1. jaanuar – toimus 1928. aasta rahareform. Markade-pennide asemel hakkasid kehtima kroonid-sendid.
- 6. jaanuar – Riias toimus Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0[1].
- 29. jaanuar – lõppesid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Mitmevõistluses võitis Christfried Burmeister[1].
- 5. veebruar – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiaks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile[1].
- 13. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15[1].
- 14. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruar) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19[1].
- 16. veebruar – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga[2].
- 19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
- 24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul[2].
- 25. veebruar – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale[1].
- 28. veebruar – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia[1].
- 29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestis tuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele[2].
- 12. märts – Tallinnas lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitis Erik Holst[1].
- 2. aprill – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner[1].
- 18. aprill – asutati Välis-Eesti Ühing[2].
- 27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot[2].
- 7. mai – asutati Pärnumaa Spordiliit[1].
- 15. mai – Viljandis asutati spordiselts Sakala[1].
- 18. mai – Tallinna tehnikumis kaitses diplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener[2].
- 25. mai – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"[2].
- 2. juuni – Ohvitseride Keskkogu ruumides valiti väeosaülemate aukohtu esimene koosseis.
- 3. juuni – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees Karl Laas[1].
- 10. juuni – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12[1].
- 26. juuni – Tallinnas avati rootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose[2].
- 27. juuni – Tartus avati kuningas Gustav Adolf II ausammas[2].
- 30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud IX üldlaulupidu[2].
- 7. juuli – esimest korda toimus jooks ümber Viljandi järve[1].
- 8. juuli – asutati Eesti Jahtklubide Liit[1].
- 12. juuli – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud[2].
- 31. august – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts[2].
- 31. august – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela[1].
- 1. september – Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
- 8. september – Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperina Evald Aava "Vikerlased".
- 9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
- 15. september – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut[1].
- 14. oktoober – Tõrvas avati Vabadussõja mälestussammas.
- 26. oktoober – Timotheus Grünthal valiti riigikohtunikuks.
- Novembris ilmus August Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi"[2].
- 6. detsember – Jaan Jaago tuli Münchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks[2].
- 14. detsember – Käreveres kukkus kokku äsja valminud sild üle Emajõe.
Sündinud
muuda
- 1. jaanuar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
- 18. jaanuar – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
- 24. jaanuar – Desmond Morris, Briti antropoloog ja kirjanik
- 24. jaanuar – Vladimir Nikolajev, Eesti võrkpallitreener
- 8. veebruar – Vjatšeslav Tihhonov, Nõukogude Liidu filminäitleja
- 15. veebruar – Eno Raud, eesti kirjanik
- 22. veebruar – Ingrid Wigernæs, norra murdmaasuusataja
- 24. veebruar – Michael Harrington, USA demokraatlik sotsialist
- 31. märts – Gordie Howe, kanada hokimängija
- 7. aprill – Alan J. Pakula, USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist
- 20. aprill – Arvo Kruusement, eesti filmilavastaja
- 23. aprill – Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
- 10. mai – Arnold Rüütel, eesti poliitik
- 24. mai – William Trevor, iiri kirjanik
- 2. juuni – Stig Claesson, rootsi kirjanik ja kunstnik
- 15. juuni – Laurence Badie, prantsuse teatri- ja filminäitleja
- 13. juuli – Ellen Niit, eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija
- 28. juuli – Vive Tolli, eesti graafik
- 6. august – Andy Warhol, USA kunstnik
- 21. august – Chris Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik
- 3. september – Ion Druță, Moldova kirjanik
- 9. oktoober – Einojuhani Rautavaara, soome helilooja
- 22. november – Uno Aava, eesti rallisõitja
- 23. november – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
- 12. detsember – Tšõngõz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
- 31. detsember – Veijo Meri, soome kirjanik
Surnud
muuda
- 6. jaanuar – Alvin Kraenzlein, USA kergejõustiklane
- 16. jaanuar – Bernhard III, endine Sachsen-Meiningeni hertsog
- 28. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
- 24. märts – Mindaugas II, Leedu kuningas 1918. aastal
- 25. aprill – Peter von Wrangell, üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas
- 18. juuni – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
- 9. august – Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
- 12. august – Leoš Janáček, tšehhi helilooja
- 16. oktoober – Sally von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
- 21. november – Heinrich XXVII, Reußi noorema liini vürst
- füüsika – Owen Willans Richardson
- keemia – Adolf Otto Reinhold Windaus
- meditsiin – Charles Jules Henri Nicolle
- kirjandus – Sigrid Undset
- rahu – auhinda ei antud välja