Torn

Torn on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil.

• Iga elevandi seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht.
  • Esimene Makkabite raamat 6:37

• Pean nüüd oma tsetoloogilise süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu Kölni suure katedraali, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel kraana. Esimesed arhitektid viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku jumal mind midagi lõpetamast. Terve see raamat on ainult visand, ei, ainult visandi visand. Oo Aeg, Jaks, Raha ja Kannatlik Meel!
  • Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172

• Marsil on linnasid. No, väga kena! mõtlesin ma. Linn oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval.
  • Juhan Liiv, "Ühe kirjaniku päevaraamatust", Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…

• [Juss:] "Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui sõtta läevad. Nad panevad majad ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele kiva ja puid."
  • J. R. R. Tolkien, "Sõrmuste isand", teine osa "Kaks kantsi", tlk Ene Aru, 1997, lk 242

• Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta raamatu lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt patu hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus vaikuses tornist alla libiseda jõe mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema.
  • Karl Ristikivi, "Põlev lipp", 1961, V ptk, lk 78-79

• Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis.
  • Karl Ristikivi, "Viimne linn", 1962, lk 275-276

• Ta tõstis agaralt oma taldrikule suure portsjoni, Väikevend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati toitu, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud.

Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest vallikraavi selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid pisarad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.

Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles.

"Mis sinuga on? Miks sa nutad?"

"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend.

"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist.

• Astrid Lindgren, "Karlsson katuselt", tlk Vladimir Beekman, 2008, lk 254-256

• Aleksandr Puškin, "Vang"

• August Alle, ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21

• Jaan Undusk, "Kuum, oli kuum" romaani "Kuum" tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)

• Contra, "Terminaator"

• Sveta Grigorjeva "Lihtne realism" ERR, 10.09.2019

Loe lähemalt artiklist Paabeli torn.

• Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"

Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.

Ja Issand ütles: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!

Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"

Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.

• Esimene Moosese raamat, 11:4-8

• Ene Mihkelson, "Torn". Tallinn: Varrak, 2010
• William Golding, "Torn", tlk Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1972