Salv

Piibel

Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.

4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:

5 "Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?"

6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.

Johannese evangeelium, 12: 3–6

Proosa

Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale salvi keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla tulele, kallas sinna toobi viina ja segas viina hulka kaks kortlit püssirohtu, kortli väävlijahu ning soola niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes tund aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning pigimusta kördi sarnane salv oli valmis. Nad võidsid selle salviga haavu, eriti neid, mis olid peas, ja tõmbasid värsket kollakas-rusket tõrva peale. Ja siis pigistasid nad hambad kõvasti kokku ning nende näod kiskusid koledal kombel mustaks; nõnda kõrvetas vägev rohi haavades.
- Aleksis Kivi, "Seitse venda", tlk Friedebert Tuglas, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 71

Tänulikkuse all mõistetakse üldiselt valmidust eluaeg salvi pähe määrida, kuna ükskord on täid olnud.
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 19

Kohalike elanike meelest olid väikesel kõhnal, väga tõmmul, alatasa muigaval, morni väljanägemisega ja häirivate seisukohtadega mehel vaat et üleloomulikud ravijavõimed. Ta "tõi tagasi" metsatöölisi, kes olid endale koletu kirvega jalga löönud ning keda ähvardas veremürgituse oht. Ta lappis kokku poolakaid, kes olid nugadega mingit hämarat auküsimust klaarinud. Ta ravis inimesi kahepoolsest kopsupõletikust terveks hautistega, aurudega ja pelga ravitsejavõimega. Ta keelitas naisi vähem lapsi tegema ja ähvardas mehi kohutavate surveabinõudega, kui nood ei kuuletu. Ta pani ummistunud sooled liikuma ja võidis pahaloomulisi hemorroide oopiumisalvidega. Ta nägi ainsa pilguga, kellel on ussid, ja oskas jälkide jookidega paelussi tolle urust välja ajada.

Kui ta ka päris ateist ei olnud, teati, et doktoril on usuasjus ähmased arusaamad, mida keegi välja uurida ei tihanud. Liikus kuulujutt, et tal on teoloogiast rohkem aimu kui isa Devlinil ja isa Beaudryl, kahe peale kokku. Ta luges raamatuid, mis olid keelatud kirjanduse nimekirjas, mõni neist saksakeelne.

Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak, 1999, lk 55

"Mis sa unes nägid?" küsisin, kui ta püsti oli.

Ta silmitses küünarnukke hõõrudes puulatvu. "Las ma mõtlen. Ma nägin unes, et reverend Martin Luther King juunior põlvitas maha ja lakkis mu varbaküüned oma süljega üle ja kõik küüned olid punased, nagu oleks ta punast pipart lutsutanud."

Mõtisklesin selle üle, kui me Tiburoni poole minema hakkasime ja Rosaleen kõndis, nagu oleksid tal jalad salvitud, nagu kuuluks kogu maa tema punastele varvastele.

Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu", tlk Johanna Ross, Tallinn: Varrak, 2008, lk 61

"Oh sa kallis aeg!" hüüatas proua Misse ümber kukkunud toolil selili lamades, jalad õhus, üks neist punase-valgetriibulises sokis, teine endiselt kummikus.

Proua Murry tõusis jalule. "Kas teiega on kõik korras, proua Misse?"

"Kui teil juhtub mingisugust salvi olema, siis määriksin seda oma eneseuhkusele," kostis proua Misse, ise ikka veel selili maas. "Mulle tundub, et väänasin selle välja. Tibake nelgiõli koos küüslauguga oleks üsna hea." Ta haukas suure suutäie võileiba.

"Palun tõuske püsti," ütles Charles. "Mulle ei meeldi teid niimoodi maas lamamas näha. Te pingutate üle."

"Kas sina oled kunagi püüdnud püsti tõusta, kui su eneseuhkus on välja väänatud?"

Madeleine L'Engle, "Ajalõhe", tlk Marge Paal, 2018, lk 32