Tiia Toomet
Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas[1]) on eesti kirjanik.
Toomet lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal ja 1978. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Tiia Toometi lasteraamatud sisaldavad muhedaid vigurijutte ja lastevärsse, kuid vaatavad ka lapsepilguga kultuuri- ja ajaloole. Tema lasteraamatuid on tõlgitud vene, inglise, hollandi ja isegi araabia keelde.
Lasteraamatute juurest jõudis Tiia Toomet laste- ja mängukultuuri põhjalikuma uurimiseni. Laste- ja mänguasjade huvi kulmineerus Tartu Mänguasjamuuseumi asutamisega (koos Meeri Säre ja Mare Hundiga). Ta oli Tartu Mänguasjamuuseumi esimene direktor aastatel 1994–2007.[2] Tiia Toometi pühendumusel on suur osa selles, et Tartu Mänguasjamuuseumist on saanud ülipopulaarne lastekultuuri keskus ja üks Tartu linna tõmbenumber.
Ta on alates aastast 1985 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuhu need värvid jäävad: luuletused väikelastele", koos Jaan Kaplinskiga; illustreerinud Edgar Valter, 1975,
- "Värviline kosmoselugu" (lasteraamat), 1979
- "Vana aja lood", illustreerinud Jaan Tammsaar, 1983
- "Kuidas panna nööpe: lugusid väikestele poistele ja tüdrukutele", 1979, vene ja inglise keeles 1984
- "Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda" (lasteraamat), 1984, 2. trükk 1987, poola keeles 1986, araabia ja inglise keeles 1987
- "Lapikirja ja lastekirja" (muinasjutt nooremale koolieale), illustreerinud Vive Tolli, 1984, inglise ja saksa keeles 1987, hollandi keeles 1989
- "Kodused asjad", 1987
- "Argipäeva õhtu" (luulekogu), 1987
- "Kaur, kõige noorem vanem vend", 1991
- "Vaba valik" (luulekogu), 1991
- "Me elame ajaloos. Eesti ajaloo õpik 5. klassile", kirjastus Koolibri, Tallinn 1993, ISBN 9985000455; vene keeles 1998
- "Me elame ajaloos. Eesti ajaloo töövihik 5. klassile", Koolibri, Tallinn 1995, 2. trükk 1996, 3. trükk 1997, vene keeles 1999
- "Kaltsutitt ja puuhobune", 1996, Koolibri ISBN 9985003047
- "Nukuraamat: nukkude kirev maailm ja mõnda, mis seal sees leida", kirjastus Kunst, Tallinn 1997; ISBN 5899201320
- "Isamaa suvi" (jutukogu), Ilmamaa, Tartu 1997; ISBN 9985878019
- "Vana aja koolilood: lood sellest, kuidas sinu vanaemad ja vanaisad koolis käisid", illustreerinud Jaan Tammsaar, Varrak , Tallinn 2001; ISBN 9985303644
- "Karjakuninga mängud", Tartu mänguasjamuuseum 2007
- "Kus on kodu?", TEA Kirjastus, Tallinn 2007; ISBN 9789985716281
- "Kõige paremad asjad", TEA Kirjastus 2007; ISBN 9789985715741
- "Supersünnipäev" (muinasjutud), Tänapäev, Tallinn 2007; ISBN 9789985624968
- "Lugemistund", TEA Kirjastus 2008; ISBN 9789985716991
- "Suur karuraamat: kogu tõde kaisukarudest, nende ajaloost, liikidest ja väljapaistvamatest isenditest", Tänapäev 2009; ISBN 9789985627754
- "Karu Lillekäpa töö-ööd", TEA Kirjastus 2010, ISBN 9789949240043
- "Mänguasjad jutustavad. 20. sajandi Eesti mänguasjade lood", Tammerraamat, Tallinn 2010; ISBN 9789949449606
- "Minu kodu on Eestimaa", Tammerraamat 2014, ISBN 9789949526482
- "Maagilise väega nukud", Hea Lugu 2015, ISBN 9789949561261
- "Mailill ja ülane", Tammerraamat 2015, ISBN 9789949565207
- "Karjakuninga mängud", Karrup 2016, ISBN 9789949440818
- "Vingus näoga klouni pihtimus", Petrone Print 2017, ISBN 9789949587780
- "Vanaduse võlud", Tammerraamat 2017, ISBN 9949565812
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Kaltsutitt ja puuhobune")
- 1997 – Virumaa kirjandusauhind ("Isamaa suvi")
- 2004 – Tartu medal
- 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
- 2007 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (Tartu Mänguasjamuuseumi rajamine, mitme põlvkonna laste ja täiskasvanute mälestuste põlistamine ning kättesaadavaks muutmine)
- 2012. aastal valiti Tiia Toomet kolme tartlase hulka, kelle jalajäljed lisati Tartu Teerajajate alleele, teda toetas veebis korraldatud rahvaküsitlus.[4]
- 2016 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]1969. aastast kuni abikaasa surmani 2021. aastal oli Tiia Toomet abielus Jaan Kaplinskiga. Tal on pojad Ott-Siim Toomet, Lauris Kaplinski ja Lemmit Kaplinski ning tütar Elo-Mall Toomet.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tiia Toomet — vanaema, kes kingib raamatuid", Eesti Päevaleht, 16. detsember 2006
- ↑ "Tiia Toomet jätab mänguasjad", SL Õhtuleht 20. veebruar 2007
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Teerajajate alleele lisandub kolm jalapaari" Postimees, 03. oktoober 2012
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 602-603, artikli autor Silvia Nagelmaa
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Tiia Toomet |
- Aivar Kull, "Ajalookirjanik Tiia Toomet" (raamatu "Isamaa suvi" arvustus) – Tartu Postimees 6. aprill 1998
- Ilona Martson, "Vana aeg elab edasi koolilugudes" (raamatu "Vana aja koolilood" arvustus) – Eesti Päevaleht / Arkaadia 25. mai 2001, lk 16