Tühjus (budism)
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Tühjus ehk olematus (sanskriti keeles śūnyatā; paali keeles suññatā; tiibeti keeles stong pa nyid; hiina keeles 空 kong; jaapani keeles kū) on India budismist pärinev filosoofiline ja matemaatiline mõiste, mille tähendus sõltub õpetuslikust kontekstist. Tühjus ehk olematus võib tähendada tegelikkuse omadust, meditatsiooniseisundit või ka tunnetuslikku kogemust.
Budismi filosoofias on tühjus ehk olematus üks kesksemeid mõisteid, mis on eriti oluline ületava mõistmise suutrates ja madhjamaka tekstides.
Pikemalt artiklis Madhjamaka
Eelkõige tähendab tühjus budismis seda, et millelgi ei ole kindlat ja muutumatut omaolekut, kõik mõisted, väited ja seisukohad, aga ka tajud ja teadvuse seisundid on suhtelised, subjektiivsed ja sõltuvad kontekstist. Seda esitab näiteks «Südasuutra» väide, et “kõik seadmused on märgistatud tühjusega” (sanskriti keeles sarvadharmāḥ śūnyatālakṣaṇāḥ).
Tühjus budismis on inimese võime ja omadus käsitleda kõrgeimas teadvuse seisundis tegelikkust ning selle tunnetamist täiesti avatuna.[1]
Hiinakeelsetes tõlgetes on sanskriti śūnyatā vasteks märk, mille üheks tähenduseks on 'taevas' (空 kong), viidates avarusele, mõõtmatusele, kõigi võimaluste väljale.[2]
Theravaada õpetuste järgi on tühjus eelkõige isetus (anatta) – isiksuse, hinge ehk iseenda puudumine. Kui Ānanda küsis Buddhalt, mida tähendab, et maailm on tühi (suñño loko), vastas Buddha, et see tähendab, et maailm on tühi endast (atta), mille moodustavad viis klammerdumise kogumikku.[3] Samuti tähendab suññata isetusele vastavat meeleseisundit.
Theravaada õpetuses esineb tühjuses vabanemine (suññato vimokkha), koos märgituses vabanemise (animitto vimokkha) ja ihatuses vabanemisega (appaṇihito vimokkha), mis saavutatakse keskendumise (samādhi) teel.[4]
Mahajaana õpetustes esineb tühjus sageli koos mõistetega märgitus ja eesmärgitus, mida kokku nimetatakse kolmeks vabanemise väravaks.
Madhjamaka kohaselt pole ühelgi nähtumusel ehk dharmal püsivat ja sõltumatut omaolekut.
Joogatšaara õpetustes mõtestatakse kõike kui teadvuse ehk meele ilminguid.
Tiibeti budismi dzogcheni ja shentongi õpetustes, samuti zen-budismis viitab tühjus budaloomusele.
Tühjuse mõiste mõjul võeti India matemaatikas umbes 3. sajandil kasutusele null.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ida mõtteloo leksikon: tühjus
- ↑ A New Look at the Heart Sutra, from Thich Nhat Hanh and Norman Fischer. September 1, 2017. [1]
- ↑ Suññataloka-sutta (Suñña Sutta), SN 35.85.[2]
- ↑ Vimokkhakathā Ps 1.5, lk 237 ja Ñāṇakathā Ps 1.1, lk 89.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.