Sanskriti keel

Sõna *sanskrit* devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis

Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised ja religioossed tekstid. Sanskrit on india keel, üks 22 India ametlikust keelest.

Sanskriti keel on üks vanemaid kasutusel olevaid keeli, millest pärinevad nii paali, hindi, kuid osati ka mustlaskeeled.^[1] Sanskriti keele kõlaline eripära tuleb eriti hästi esile lauldes ning sanskritikeelne laulmine on kantud UNESCO nimekirja inimkonna hindamatu pärandina.^[2]

Sanskriti keele võib jagada kaheks, küll teatava kattuvusega, kuid siiski selgelt erinevaks stiiliks. Need on hilisem ehk klassikaline sanskriti keel, milles on kirjutatud ka suurem osa sanskritikeelset kirjandust, ning varasem ehk veedade sanskrit, mis on vabam vormi ja stiili poolest ning milles on kirjutatud pühad tekstid: veedad ja suutrad.^[3]

Ajalugu

Sanskritikeelne looming sai alguse arvatavasti umbes 1500 eKr ning kandus edasi ennekõike suulise (kõneldud ja lauldud) traditsioonina. Sellest ajast pärinevad eeposed ja legendid maailma ja (india) rahva alguse kohta. Umbkaudu 1000 eKr kujunes välja sanskriti keele teine, puhtreligioosne funktsioon ning sellest ajast pärinevad ka veedad, hinduismi pühad tekstid.

Klassikalise sanskriti reeglid sõnastas 4. sajandil eKr Pānini teoses “Aṣṭādhyāyī” ('kaheksaosaline grammatika'). Panini standardiseeris olemasolevate veedade põhjal sanskriti grammatika ning pani kirja umbkaudu 4000 semantika, süntaksi ja morfoloogia reeglit. Panini korrastamise tagajärjel tekkinud keelt nimetatakse tänapäeval klassikaliseks sanskriti keeleks. Sanskriti all ei mõistetud tollal omaette keelt, vaid korrastatud kõneviisi. Sanskriti tundmine märkis haritust ja klassikuuluvust. Selle kõrval olid tavakeeled (prakṛti), millest kujunesid Kesk-India murded. Sanskriti keelega saab seostada hindi ja paali keelt.^[4]

Pärast Panini keelereformi sai alguse sanskriti keele kultuuriline õitseaeg. Kui varasemat perioodi võib kirjeldada religioosse sanskriti ajastuna, siis viimastel sajanditel enne Kristust kujunes välja sanskritikeelne draama kui kirjanduse žanr. Müütide ja legendide, kuid ka kaasaegsemate teemade põhjal kirjutati lugematul arvul näidendeid, kuulsamad neist on tänapäeval tõlgitud suurematesse keeltesse.^[4]

Geograafiline levikuala

Kaardil on kujutatud indoaaria keelte ehk sanskriti keelest põlvnevate keelte levikuala

Kaardilt on näha, et sanskriti keele levikuala on väga lai. On selge, et keel on mitme kultuuriga kokku puutunud ja neile mõju avaldanud.

Kõige varasem ajalooliselt dateeritud leid sanskriti keele kasutusest pärineb hoopis Põhja-Süüriast, mitte tänapäeva India aladelt. Selleks on mitanni ja hetiidi rahva vaheline leping, mis pärineb vahemikust 1400–1330 eKr ning pole kaugeltki ainus leid, mis toetab teooriat, et hetiidi keel on sanskriti keelelt suurel hulgal sõnu laenanud. Sanskriti keel on ennekõike just suuline traditsioon, isegi ühe vanima sanskriti teksti kirjalikud versioonid pärinevad kõigest mõni sajand enne Kristust, kuigi teksti sisu loomisajaks pakutakse 1400–1000 eKr.^[5]

Keel

Klassikalisel sanskritil on neli dialekti: paścimottarī (Põhja- ja Lääne-India), madhyadeśī (Kesk-India), pūrvi (Ida-India) ja dakṣiṇī (Lõuna-India). Neist kolmel esimesel on algupära ka veedade keeles ning esimest peetakse kõige algsemaks. India keeled on sanskritist saanud oma sõnalise ja grammatilise aluse. Tänapäeva india keeltes on pooled sõnad sanskriti päritolu.

Sanskriti keele algupära ja seost Euroopa keeltega on uuritud alates 18. sajandist ning juba 1800. aastateks kujunes välja idee indoeuroopa keelte perekonnast. 19. sajandi jooksul tehti lugematul arvul uurimusi Euroopa keelte pärinemise kohta sanskriti keelest ning indo-euroopa keelte perekonda lisandusid iraani, kreeka, ladina, germaani, balti, slaavi, albaania ja keldi keeled. Kuigi suurema osa keelte puhul olid sarnasused selged ja järeldati, et nooremad keeled pärinevad otseselt või kaudselt sanskriti keelest, siis näiteks iraani keele puhul selgus, et keel ei ole mitte tuletatud sanskriti keelest, vaid on koos sellega ühisest esivanemast pärinev.^[5]

Levinud sõnade võrdlus sanskritikeelsete sõnadega^[5]
PIE	inglise	vanainglise	ladina	kreeka	sanskriti	eesti
*méh₂tēr	mother	mōdor	māter	mētēr	mātár-	ema
*ph₂tḗr	father	fæder	pater	patēr	pitár-	isa
*bʰréh₂tēr	brother	brōþor	frāter	phreter	bhrā́tar-	vend
*swésōr	sister	sweoster	soror	eor	svásar-	õde
*suHnús	son	sunu	-	hyiós	sūnú-	poeg
*dʰugh₂tḗr	daughter	dohtor	-	thugátēr	duhitár-	tütar
*gʷṓws	cow	cū	bōs	bous	gáu-	lehm
*demh₂-	tame, timber	tam, timber	domus	dom-	dām-	maja, ehitama

Indo-euroopa perekonda uurides ja laiendades panid uurijad tähele teisi Euroopa keelkondi. Need keelkonnad olid peamiselt etruski, semiidi, baski, hetiidi ja uurali, mis omakorda jaguneb soome-ugri ja samojeedi keelkonnaks.^[5]

Sanskriti keele kirjutamiseks võib kasutada brahmi, gupta, siddhami või devanaagari tähestikku või ladina transliteratsiooni.

Olulisus hariduses ja teaduses

Indias on võimalik sanskriti keelt ka koolis õppida ja India valitsus on andnud sellele keelele teiste riigikeeltega võrdse staatuse. Sanskriti keele uuritakse järjest põhjalikumalt ja süstematiseeritumalt ning üha enam räägitakse selle keele universaalsusest ja ülikoolides selle uurimise olulisusest. Eriti suurel määral on selline suund leidnud kõlapinda Indias, kus on suure rahvastiku tõttu palju ülikoole ja sanskriti keelt peetakse oma esivanemate pärandiks. Sanskriti keeles on kirjutatud palju tekste, mis on tänapäevani mitme teadusharu jaoks hindamatult väärtuslikud.^[6]

Sanskriti keel on tähtis:

õpetlastele, ajaloolastele, ajaloohuvilistele;
lingvistidele ja polüglottidele (algkeelena);
filosoofidele ja religiooniuurijatele;
usklikele, näiteks krišnaiitidele või hinduistidele;
klassikalise jooga praktiseerijatele.

Sanskritil on nüüdisajalgi täita Indias sama osa mis ladina keelel keskaegses Euroopas. Sanskrit oli oma vormirikkuse ja selgusega tähtsamaid aluseid, mille najal 19. sajandil loodi indoeuroopa võrdlev keeleteadus.

Sanskriti keel tänapäeval

Sanskriti keel on tänapäevalgi kasutusel haritlaste ja pandita’de seas ning selles keeles kirjutatakse uurimuslikke traktaate ja teaduslikele tööde kommentaare. Samuti on sanskriti keel 20. sajandi teisel poolel läbinud kirjaliku taassünni ning üha rohkem valmib sanskritikeelseid originaaltekste.^[7] Indias peab sanskriti keelt oma emakeeleks üle 24 000 kõneleja ning teistes naaberriikides on kõnelejaid enamgi.^[8]

Alates India iseseisvumisest aastal 1947 on sanskriti keeles avaldatud üle 3000 originaalteose ning nüüdisajal saab lugeda üle 90 regulaarse sanskritikeelse väljaande. Samuti on sanskriti keel olulisel kohal mitmes klassikalise hindu muusika harus. Igapäevaselt kasutuses hinduistlikes templites ning vähemal määral ka budistlikes ja jainistlikes religioossetes talitlustes.^[4]

Ka populaarkultuuris on sanskriti keel väga levinud oma ainulaadse välimuse kui ka kõla tõttu. Heaks näiteks on paljude joogapraktika meditatsioonide või väga silmapaistvate krishnaiitide mantrad, ennekõike Maha Mantra, tuntud ka kui Hare Krishna mantra.

Indias, Nepalis ja paljudes Kagu-Aasia riikides kasutavad sanskritikeelseid hüüdlauseid ja motosid mitmed ühiskondlikud ja valitsuse alluvusse kuuluvad organisatsiooniks. Nimekas näide on Indoneesia armee lipukiri kartika eka paksi (कार्तिक एक पक्षी, ee. “võitmatu lind üllaste eesmärkidega”)^[9] Teise märkimisväärse näitena andis Uus-Meremaal ministriks valitud India päritolu poliitik oma parlamendivande sanskriti keeles, kirjeldades seda kui “oodi kõikidele India keeltele”.^[10]

Nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis on võimalik olnud sanskriti keelt õppida ning Eestis leidub ka sanskriti keele uurijaid.^[11]

Tõlketeoseid

Sanskriti keeles on kirjutatud suur osa india kirjandusest, millest on eesti keelde tõlgitud mõned tähtteosed:

"Bhagavadgītā", tõlk. L. Mäll (Tartu: Biblio, 2000);
"Südasuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005);
"Teemantsuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005);
Šāntideva "Bodhitšarjāvatāra", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1982, nr 3/4);
"Šukasaptati", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1983, nr 12/13).
“Õnneliku maa suutra”, tlk M. Kark (Tallinn: Valgus, 1975)
“Ületava mõistmise südasuutra”, tlk L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1989, nr 16/17)

Samuti on sanskriti keelest tõlgitud mõjukate mõtlejate nii poliitika, filosoofia, kui ka õigusteaduste mõtisklusi ja arutlusi.

Vaata ka

Sanskritikeelne kirjandus

Viited

↑ Singh, K. (2015). "Sanskrit: The Divine Language". India International Centre Quarterly. 42 (1): 67 – cit. via JSTOR.
↑ "Kutiyattam, Sanskrit theatre". UNESCO Intangible Cultural Heritage. Vaadatud 23.04.2024.
↑ Whitney, W. D. (1885). "The Roots of the Sanskrit Language". Transactions of the American Philological Association (1869-1896). 16: 7 – cit. via JSTOR.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 "Ch. 6 Early Civilizations in the Indian Subcontinent: Sanskrit". Lumen Learning. Vaadatud 23.04.2024.
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Mallory, J. P.; Adams, D. Q. (24. august 2006). The Oxford Introduction to Proto-Indo-European and the Proto-Indo-European World (inglise). OUP Oxford. Lk 5, 6-7, 9, 23-25, 32-33. ISBN 978-0-19-105812-7.
↑ Singh, Karan (2015). "SANSKRIT: The Divine Language". India International Centre Quarterly. 42 (1): 67–71. ISSN 0376-9771.
↑ Comrie, Bernard (17. aprill 2018). The World's Major Languages (inglise). Routledge. Lk 497-553. ISBN 978-1-317-29049-0.
↑ "Only 24,821 people in India have Sanskrit as mother tongue". CNBCTV18 (inglise). 28. september 2022. Vaadatud 23. aprillil 2024.
↑ "Kartika Eka Paksi". web.archive.org. 26. juuni 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2019. Vaadatud 23. aprillil 2024.
↑ Desk, The Hindu Net (25. november 2020). "Watch | Indian-origin New Zealand MP takes the oath in Sanskrit". The Hindu (India inglise). ISSN 0971-751X. Vaadatud 23. aprillil 2024.
↑ Espak, P.; Sazonov, V. (26. juuli 2013). "Orientalistikast Tartus ja Eestis üldisemalt". Lk 4. Vaadatud 23.04.2024.

Kirjandus

Herkel, Andres. 2002. "Müüt ja mõtlemine". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-77-056-0.
Mäll, Linnart. 1998. "Nulli ja Lõpmatuse kohal". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-95-5.
Puhvel, Jaan. 1997. "Võrdlev mütoloogia". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-23-8.

Välislingid

[1] Singh, K. (2015). "Sanskrit: The Divine Language". India International Centre Quarterly. 42 (1): 67 – cit. via JSTOR.

[2] "Kutiyattam, Sanskrit theatre". UNESCO Intangible Cultural Heritage. Vaadatud 23.04.2024.

[3] Whitney, W. D. (1885). "The Roots of the Sanskrit Language". Transactions of the American Philological Association (1869-1896). 16: 7 – cit. via JSTOR.

[:0-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 "Ch. 6 Early Civilizations in the Indian Subcontinent: Sanskrit". Lumen Learning. Vaadatud 23.04.2024.

[:1-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Mallory, J. P.; Adams, D. Q. (24. august 2006). The Oxford Introduction to Proto-Indo-European and the Proto-Indo-European World (inglise). OUP Oxford. Lk 5, 6-7, 9, 23-25, 32-33. ISBN 978-0-19-105812-7.

[6] Singh, Karan (2015). "SANSKRIT: The Divine Language". India International Centre Quarterly. 42 (1): 67–71. ISSN 0376-9771.

[7] Comrie, Bernard (17. aprill 2018). The World's Major Languages (inglise). Routledge. Lk 497-553. ISBN 978-1-317-29049-0.

[8] "Only 24,821 people in India have Sanskrit as mother tongue". CNBCTV18 (inglise). 28. september 2022. Vaadatud 23. aprillil 2024.

[9] "Kartika Eka Paksi". web.archive.org. 26. juuni 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2019. Vaadatud 23. aprillil 2024.

[10] Desk, The Hindu Net (25. november 2020). "Watch | Indian-origin New Zealand MP takes the oath in Sanskrit". The Hindu (India inglise). ISSN 0971-751X. Vaadatud 23. aprillil 2024.

[11] Espak, P.; Sazonov, V. (26. juuli 2013). "Orientalistikast Tartus ja Eestis üldisemalt". Lk 4. Vaadatud 23.04.2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]