Rahvusvaheline Notarite Liit

Rahvusvaheline Notarite Liit (inglise keeles The International Union of Notaries; UINL) on valitsusväline organisatsioon, mis arendab ja koordineerib notarite tegevust rahvusvahelisel tasandil, samuti elavdab liikmesnotariaatide koostööd. Liit asutati 2. oktoobril 1948 Buenos Aireses.^[1]

Notarid kõikidest liikmesriikidest võtavad osa liidu kongressidest, mis toimuvad iga kolme aasta tagant. Kongressid on ühtlasi liikmesnotariaatide üldkoosolekud.^[2]

1948. aastal, kui organisatsioon Argentinas alguse sai, moodustasid selle 19 riiki. 2020. aasta seisuga kuulub organisatsiooni 89 riiki, kellest 22 on Euroopa Liidu liikmesriigid ja 15 G20 riigid.^[1]

Rahvusvahelise Notartite Liidu eesmärgid tulenevalt põhikirjast:^[1]

• edendada ja rakendada tsiviilõiguse notariaalsüsteemi aluspõhimõtteid ja notariaalse deontoloogia põhimõtteid;
• esindada notariaati rahvusvahelistes organisatsioonides ja teha nendega koostööd;
• teha koostööd kõikide liikmesriikide riigiasutuste ja institutsioonidega;
• suurendada notariaalses valdkonnas õigusteaduse õppimist ja teha koostööd riiklike õigusaktide ühtlustamiseks rahvusvahelisel tasandil;
• edendada, korraldada ja arendada kutseõpet ning toetada teadustöid notariaalses valdkonnas;
• uurida ja süstemaatiliselt koguda notariaalset asutust käsitlevaid õigusakte;
• edendada rahvusvahelisi kongresse, konverentse ja kohtumisi.

Notarid on kutselised juristid ja riigiametnikud, kelle on riik määranud kontrollima dokumentide ja lepingute autentsust.^[3]

Notariaalselt tõestatud aktide vormistamisel on notarid kohustatud poolte soove arvestades ja seadustele vastavust tagades pidevalt tehingu seaduslikkust kontrollima. Nende ülesanne on ka poolte isikute kindlaks teha ja tagada selle, et nendel on olemas volitus ja õigus teha toimingut või tehingut. Notariaalselt tõestatud toiminguid on nende õiguspärasuse ja sisu täpsuse tõttu võimalik vaidlustada ainult kohtute kaudu.^[3]

Riigis määratakse kindlaks iga notari pädevusvaldkond ja notarite arv, mis on vajalik nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Notarid peavad kuuluma ühte organisatsiooni, mis koosneb ainult notaritest, kes esindavad kogu riigi notareid. Iga riigi seadused määravad kindlaks vajaliku kvalifikatsiooni ja tingimused, mis reguleerivad notariks saamise. Notarite ametireeglid kehtivad rahvusvahelisel tasandil.^[3]

Notariaalselt tõestatud aktid peaksid olema tunnustatud kõikides riikides ning need peaksid olema universaalsed. Aktid peavad olema täidetavad samal viisil ning looma samad õigused ja kohustused nagu nende päritoluriigis. Iga riigi seadused määravad kindlaks distsiplinaarkoodeksi, mida kohaldatakse notarite suhtes, kes peavad olema oma riigiasutuste ja kollegiaalsete organite pideva järelevalve all.^[3]

Organisatsiooni kõrgeim organ on üldkoosolek. Selle moodustavad kõik liikmed, keda esindavad riigisiseste sätete alusel määratud presidendid või delegaat.^[4]

Organisatsiooni presidendiks ametiajal 2020–2022 on argentiinlane Cristina Noemí Armella. President on nii liidu ametlik esindaja kui ka selle ühtsuse tagaja. President valitakse peaassambleel ametisse kolmeks aastaks. Valimistel osalemiseks peab kandidaat olema ühe aktiivse liikme notariaadi notar.^[5]

Presidendi ülesanded on üldkoosoleku kokku kutsumine ja selle juhatamine. President kutsub kokku ka juhtkomiteed ja üldnõukogu. Lisaks täidetakse muud kohustused, mis on liidu põhikirjaga presidendile ette nähtud.^[5]

Juhtkomitee on liidu täitev- ja juhtorgan, kuhu kuulub 28 nõunikku ning mille ülesanne on liidu tegevuste juhtimine üldkoosoleku vastuvõetud programmi raames. Juhtkomitee ülesanne on ka organisatsioonisisest äritegevust juhtida ja haldussekretariaadi ülesannete täitmist kontrollida. Juhtkomitee nimetab ametisse komisjonide liikmed ja juhatused ning ratifitseerib töörühmade liikmed. Kiireloomulistel juhtudel võib ta omal algatusel moodustada ka ajutisi töörühmi.^[6]

Üldnõukogu on liidu nõuandev organ, mis vastutab poliitiliste ja teaduslike seisukohtade eest. Üldnõukogul on järgmised volitused:^[2]

• esitada arvamusi ja soovitusi kõigis liidu huve ja tegevuskava mõjutavates küsimustes;
• uurida kõiki notarite säilitamise, tugevdamise, laiendamise ja levitamise huvides olevaid küsimusi;
• pidada nõu uute liikmete vastuvõtmise asjus;
• anda soovitusi põhikirja ja põhimääruste muutmise kohta;
• valmistada ette mandrisiseste ja mandritevaheliste komisjonide liikmete ning nende juhatuste valimised;
• luua töörühmi;
• kontrollida teiste organite tegevust ning koordineerida komisjone ja töörühmi;
• kontrollida rahvusvaheliste notarite kongresside teemade valikut, kongresside edukat korraldamist ja tulemuste avaldamist.

Finantsinspektsiooni nõukogu peamine ülesanne on kontrollida liidu ja selle asutuste finantsseisundit ning avaldada sellega seoses oma arvamust. Selle moodustavad kolm liiget, kellest üks on organisatsiooni president ning teised kaks on üldnõukogu valitud. Inspektsioon koostab kooskõlas valdkonna ekspertidega üldkoosolekule aruande eelmise eelarveaasta raamatupidamise ja tehtud kulutuste kohta.^[7]

Töörühmad koosnevad liikmesriikidest, kes moodustavad mandrisiseseid ja mandritevahelisi komisjone, kes tegutsevad teaduslikes (kutseõpe ja teadustöö), strateegilistes (arendus), majanduslikes (võrgustikud ja tegevused) ning sotsioloogilistes (inimõigused ja sotsiaalkaitse) valdkondades.^[1]

Komisjonid käsitlevad notariaalseid teemasid tehnilisest ja õiguslikust aspektist, korraldades nii mandrisiseseid kui ka mandritevahelisi õppepäevi ja töötube. Komisjonid on jaotunud mandrisisesteks ja mandritevahelisteks komisjonideks.^[8]

Mandrisisesed komisjonid:^[8]

1. Aafrika asjade komisjon
2. Ameerika asjade komisjon
3. Aasia asjade komisjon
4. Euroopa asjade komisjon

Mandritevahelised komisjonid:^[8]

1. Rahvusvaheline notariaalse koostöö komisjon
2. Nõuandekomisjon
3. Teemade ja kongresside komisjon
4. Notariaalse sotsiaalkindlustuse komisjon
5. Notariaalse deontoloogia komisjon
6. Inimõiguste komisjon

Rahvusvahelise Notarite Liidu partnerid on^[9]

• Maailmapank
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas ÜRO arenguprogramm; Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO)
• Rahvusvaheline Koalitsioon
• IDLO
• IALTA

Alates 1995. aastast kuulub Notarite Koda Rahvusvahelise Notarite Liitu. Sellest ajast on kaks Eesti notarit järjepidevalt osalenud selle alakomisjonide töös. Aastatel 2017–2019 kuulus liidu ülemnõukogusse Tallinna notar Anne Saaber.^[10]

Liikmete hulka kuuluvad tsiviilõiguslike suveräänsete riikide või mittesuveräänsete riikide notariaadid. Liikmeid on kokku 89:^[11]

• Notarite Koda
• Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu