Tšaad
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
Tšaadi Vabariik
| |||||
Riigihümn | "La Tchadienne" | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | N'Djamena | ||||
Pindala | 1 284 000 km² | ||||
Riigikeel | prantsuse ja araabia | ||||
Rahvaarv | 15 477 751 (2018)[1] | ||||
Rahvastikutihedus | 12,1 in/km² | ||||
President | Mahamat Déby Itno | ||||
Peaminister | Succès Masra | ||||
Iseseisvus | 11. august 1960 | ||||
SKT | 9,981 mld $ (2017)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 662 $ (2017)[3] | ||||
Valuuta | Kesk-Aafrika frank (XAF) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||||
Tippdomeen | .td | ||||
ROK-i kood | CHA | ||||
Telefonikood | 235 |
Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.
Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.
1900–1960 oli riik Prantsusmaa valduses.
2005. aastal kuulutas Tšaad end Sudaaniga sõjaseisukorras olevaks. 2006. aasta oktoobris sõlmiti Dakaris Sudaaniga rahu. 2006. aasta märtsis puhkes riigis mässuliste ülestõus, mille käigus rünnati ka pealinna, kuid valitsusväed suutsid rünnaku tagasi lüüa.
Riigis on umbes 200 000 põgenikku Darfurist.
Riigi pindala on 1 259 200 ruutkilomeetrit. Pealinn on N'Djamena, mis asub riigi edelas.
Tšaadis peab minema 20 aastaselt sõjaväkke. Kokku on 9 kasutatavat lennujaama. Tšaadis on poliitikud on kõrgemad inimesed ja tavaelanikud saavad hääletada seaduseid, aga suur osa võimust on presidendil.[4]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Tšaadi loodus on kaetud loomade ja taimedega. Lõunaosa on kaetud rohuga. Koostatud on Tšaadi taimestiku kontrollnimekiri, tuginedes kirjandusele, sidusandmebaasidele, herbaariumikogudele ja maamõõtmistele (1998–2011). Selle aasta andmete järgi on 2288 liiki (sealhulgas 128 autonüümset), 83 alamliiki, 81 sorti, 8 vormi, samas kui kogu eelnevad andmed ütlesid, et on 1600 liiki. Nad kuuluvad 151 perekonda, st. Poaceae (14,6%), Fabaceae (13,6%), Cyperaceae (7,0%), Asteraceae (6,2%), Malvaceae (3,9%) ja Rubiaceae (3,4%). Kokku on 2 173 (88,3%) pärit Tšaadist, sealhulgas 55 (2,2%) endeemilist liiki, 274 (11,0%) on Tšaadile võõrad ja 13 (0,5%) peetakse krüptogeenseteks, ehk ebakindla staatusega. See kujutab endast märkimisväärset värskendust ja varasemat teadmist Tšaadi kohta, mis moodustas 131 (5,3%). Seal on 657 terofüüti (26,7%), 546 phanerofüüti (22,2%), 378 hemikrüptofüüti (15,4%), 256 chamaefüüti (10,4%), 160 geofüüti (6,5%), 107 heofüüti (4,3%), 104 hüdrofüüti (4,2%). Kokku 252 (10,2) võivad olla erinevad eluvormid (nt terofüütid või chamaefüüdid).[5]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Temperatuur on tavaliselt üle 15 kraadi. Tšaad on troopilisele riigile omaselt valdavalt vihmane ja niiske õhuga. Tšaadis elab 134 liiki imetajaid, 532 liiki linde ja üle 1600 liigi taimeid.[6]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Tšaadi rahvaarv on 16 287 583. Immigrantide osatähtsus on 3,2%.
Tšaadis on rahvastikupoliitika rahvaarvu hoidmine stabiilsena ja arendada majandust.
1,3% täiskasvanutel on AIDS. 120 000 inimesel oli AIDS 2018. aastal. 2018. aastal suri 3100 inimest AIDSi.
–0,1 immigranti / 1000 inimesest 2020. aastast.
41,7 sündi / 1000 inimese kohta.[8][9]
Slummid
[muuda | muuda lähteteksti]Slummides elab Tšaadis 88,2% inimestest 2014. aasta andmetel. Kõige rohkem on olnud 98,9% elanikest 24 aasta jooksul. Slummides elavate inimeste arv on vähenemas. [10]
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Religioon | % |
---|---|
Islami usk | 51,8 |
Protestantlik kristlus | 23,5 |
Katolik kristlus | 20,3 |
Animism | 0,6 |
Ei ole teada | 0,6 |
Ei ole usklik | 2,9 |
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aastast alates jaguneb Tšaad 23 piirkonnaks:
- Barh el Ghazeli piirkond
- Batha piirkond
- Borkou piirkond
- Chari-Baguirmi piirkond
- Guéra piirkond
- Hadjer-Lamisi piirkond
- Ida-Ennedi piirkond
- Ida-Logone'i piirkond
- Ida-Mayo-Kebbi piirkond
- Kanemi piirkond
- Kesk-Chari piirkond
- Laci piirkond
- Lääne-Ennedi piirkond
- Lääne-Logone'i piirkond
- Lääne-Mayo-Kebbi piirkond
- Mandouli piirkond
- N'Djamena
- Ouaddaï piirkond
- Salamati piirkond
- Sila piirkond
- Tandjilé piirkond
- Tibesti piirkond
- Wadi Fira piirkond
Aastatel 2002–2008 jagunes Tšaad 18 piirkonnaks, mis omakorda jagunesid 52. departemanguks:
- Batha piirkond
- Borkou-Ennedi-Tibesti piirkond
- Chari-Baguirmi piirkond
- Guéra
- Hadjer-Lamisi piirkond
- Kanemi piirkond
- Laci piirkond
- Lääne-Logone'i piirkond
- Ida-Logone'i piirkond
- Mandouli piirkond
- Ida-Mayo-Kébbi piirkond
- Lääne-Mayo-Kébbi piirkond
- Kesk-Chari piirkond
- Ouaddaï piirkond
- Salamati piirkond
- Tandjilé piirkond
- Wadi Fira piirkond
- N'Djamena
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Tšaad on üks maailma vaesemaid riike. 80% Tšaadi elanikest elab absoluutses vaesuses.
90% elanikest on hõivatud põllumajanduses.
2003. aastal alustati nafta puurimist 1990. aastate lõpus avastatud leiukohast.
Tšaadi peamised kaubanduspartnerid on Prantsusmaa, Kamerun ja Nigeeria. Peamised ekspordiartiklid on puuvill ja nafta.[12]
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Tšaadi põhiline keel on prantsuse keel ja teine keel on araabia keel.[13][14]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maailmapanga andmebaas
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "cia.gov andmed riigi kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.
- ↑ "ncbi.nlm.gov andmed looma liikide kohta".
- ↑ "britannia.com kliima andmed".
- ↑ "population.un.org Tšaadi Rahvastiku püramiid".
- ↑ "wcr.unhabitat.org andmete järgi rahvastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2020.
- ↑ "unaids.org HIVi nakatunude arvud Tšaadis".
- ↑ "indexmundi.com andmed slummide kohta".
- ↑ "CIA.gov allikas". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2020.
- ↑ "imf.org andmete järgi majandus".
- ↑ "worldatlas.com keeled Tšaadis".
- ↑ "iexplore.com kultuuri Tšaadis".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: Tšaad |
- Evelyn Kaldoja: "Aafrika surnud süda koondab kõiki mandri muresid", Postimees, 22. september 2007