Peeter Ilus

See artikkel räägib luuletajast, tõlkijast ja ettevõtjast; kaugsõidukapteni kohta vaata Peeter Ilus.

Peeter Ilus (sündinud 9. jaanuaril 1948 Saare apteegis Põhja-Tartumaal) on eesti luuletaja ja kirjastaja.

Luuletajana on Ilus tuntud mitme levilaulu, nagu "Raagus sõnad" ja "Vana vaksal", sõnade autorina.^[1]

Peeter Ilus sündis Saare vallas Kääpa külas Saare apteegis selle juhataja Ingeborg Nei (neiupõlvenimega Ingeborg Valk) ja õigusteadlase Elmar Ilusa peres.

Peeter Ilus on õppinud mitmes Tartu keskkoolis ja lõpetanud Jõgeva õhtukeskkooli 1967. aastal. 1967−1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, 1969–1971 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis teatriteadust ning 1976–1980 Turu ja Helsingi Ülikoolis etnograafiat.

Peeter Ilus on kirjastuse Penikoorem (1985) asutaja ja juht, kuid ta on ka enne oma kirjastuse asutamist osalenud mitme väljaande toimetamisel ja koostamisel.

Ilus on kaasa löönud nõukogudevastases vastupanuliikumises, kuuludes koos Kaido Kama ja Kalle Elleriga 1977. aastal asutatud Kesteni rühmitusse. Sõna "kesten" on pärit mari keelest ning tähendab mari sõjanuia.

Peeter Ilus oli esimese Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna asutajaliige, praegu ei kuulu ta ühtegi erakonda.

Ilus on olnud 1970. aastate lõpus Vabadusraadio eestikeelsete saadete kaastööline, eetris kasutas varjunime Juhan Põder.

Peeter Ilus osales Kaitseliidu taasasutamises 1990. aastal, olles selle Ajutise Juhtimiskeskuse üks kolmest liikmest ja Kaitseliidu teise osakonna ülem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse poolt antud majori auastmes. 2016. aastal andis Kaitseliidu keskjuhatus talle mälestusristi "Kaitseliidu taastaja" ja 2023. aastal Kaitseliidu eriklassi teeneteristi mõõkadega panuse eest Kaitseliidu taastamisse.

Ilus on maausuline ja kuulub Maavalla Kotta. Ta on koostanud sirvikalendreid.

Peeter Ilus on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Esitajate Liidu, Eesti Dendroloogia Seltsi (Mere-Torimo Taimeaed) ja Eesti Autorite Ühingu liige. Ta on Mulkide Seltsi taasasutaja (koos Ülo Ruubeliga) ja olnud ka selle vardja.

Astunud eesti luuleareenile 1960. aastate lõpul, oli Peeter Ilus sel ajal ilmuma hakanud omakirjastuslike almanahhide (Marm, Kolme mehe laulud, Õitsev tuul, Jumala tuul, Kuller I, "Tõlet" I ja II) üks autoreid.

Ta on tõlkinud eesti keelde Christopher Marlowe näidendi "Edward II" (koos Krista Mitsiga), Ivan Nikitini, Fjodor Tjuttševi ja Afanassi Feti luulevalimiku "Ilmsi ja ulmsi" (koos Ly Seppeli ja Andres Ehiniga) ning tõlkinud ja kirjastanud kasahhi eepose "Koblandõ batõr" (2024).

2015. aastal autasustati Peeter Ilusat kirgiisi rahvuseepose "Manas" populariseerimise ning eesti keelde vahendamise eest Kõrgõzstani Rahvusliku Manasi Akadeemia medaliga "Suuremeelne Manas".^[2] 2020. aastal autasustas Ülemaailmne Tatarlaste Kongress peakorteriga Kaasanis Peeter Ilusat tänumedaliga tatari rahvuseepose "Jedigei" tõlkimise ja kirjastamise eest.

Peeter Ilus oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi Toimetiste koostaja-toimetaja.^[3]

• 2009 – "Tuli asub teele"
• 2013 – "Uppuvad mered"
• 2014 – "Une ajamine"
• 2015 – "Kuniks ulma"
• 2020 – "Viivukesi" (kujundanud Leonhard Lapin)

• 1977 – "Lõbu ja himu" (luuleraamat; kirjastus Mana, Los Angeles)
• 1990 – "Korjatud luuletusi" (illustreerinud Leonhard Lapin; kirjastus Perioodika)
• 1996 – "Öö ja tee: Pühendusluule 1968−1996" (kaasautor graafik Tõnis Vint; kirjastus Penikoorem)
• 2003 – "Mõned luuletused" (Eesti Keele Sihtasutus)
• 2006 – "Vesipapp ning puruvana" (laste mõistujuturaamat, illustreerinud Maara Vint; kirjastus Penikoorem)
• 2008 – "Konservatiivne revolutsioon" (luuleraamat; kirjastus Penikoorem)
• 2013 – "Uppuvad mered" (illustreerinud Andrus Peegel; kirjastus Penikoorem)
• 2019 – "Laululehtede langemine" (luule valikkogu, koostanud (:) kivisildnik, kujundanud Mari Kaljuste; Eesti Kirjastus)

Peeter Ilusa isa oli õigusteadlane ning Tartu Ülikooli Rooma õiguse professor Elmar Ilus. Tema onu Peeter Ilus oli kaugsõidukapten. Tema vennad on põllumajandusdoktor Ants Ilus ja ehitusametnik Märt Ilus. Märt on laulja Maarja-Liis Ilusa isa. Peeter Ilusa poolvend (Paul Friedrich Nei ja Ingeborg Nei poeg) on maletaja ja maleraamatute autor Iivo Nei. Tema onu Uno Valk oli metsateadlane, onupojad on arheoloog Heiki Valk, folklorist Ülo Valk ja psühholoog Raivo Valk.