Paul Éluard

Paul Éluard
Sünniaeg	14. detsember 1895 Saint-Denis (Prantsusmaa)
Surmaaeg	18. november 1952 (56-aastaselt)
Matmispaik	Père-Lachaise'i kalmistu
Amet	kirjanik, luuletaja, kunstnik
Koduleht	https://eluard.org
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Paul Éluard [pol elü'aar] (õieti Eugène Émile Paul Grindel; 14. detsember 1895 Saint-Denis – 18. november 1952 Charenton-le-Pont) oli prantsuse luuletaja, dadaismi esindaja ja üks sürrealismi rajajaid.

Éluard sündis Seine-Saint-Denis' departemangus Saint-Denis's Clément Eugène Grindeli ja Jeanne-Marie Cousini pojana. Arvatavasti 1908. aastal suundus pere elama Pariisi. 16-aastaselt haigestus ta tuberkuloosi ning oli sunnitud katkestama kooliõpingud. Viibides sanatooriumis Šveitsis, tutvus ta 1913 Davosis Jelena Djakonovaga (hiljem Gala Éluard), kellega abiellus 21. jaanuaril 1917. Järgmisel aastal sündis neil tütar Cécile. 1917. aastal hakkas ta kasutama kirjanikunime Paul Éluard.

1918. aastal "avastas" Jean Paulhan Éluardi ning viis ta kokku André Bretoni ja Louis Aragoniga. Éluard tegi koostööd saksa dadaisti Max Ernstiga, kes oli illegaalselt Prantsusmaale sisse rännanud. 1922. aastal asusid Éluard ja ta abikaasa elama ménage à trois's koos Max Ernstiga. Pärast abielukriisi suundus Éluard välisreisile, kust naasis 1924. aastal. 1927. aastal astus ta koos mitme sürrealistiga (Louis Aragon, André Breton, Benjamin Péret, Pierre Unik) Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse, ent arvati sealt 1933. aastal välja.

1928. aastal Éluardi tervis halvenes ning ta suundus koos abikaasaga sanatooriumisse, kus nad veetsid koos oma viimase talve. Siis tutvus Gala Salvador Dalíga ning jättis luuletaja maha.

1934. aastal abiellus Paul Éluard Nuschi ehk Maria Benziga, kes oli sürrealistide liikumisega tihedalt seotud näitleja. Teise maailmasõja ajal oli Éluard seotud Prantsusmaa vastupanuliikumise ehk Résistance'iga.

1942. aastal astus ta uuesti kommunistlikku parteisse. Oma poliitilistes kirjutistes ülistas ta hiljem Stalinit, kelle auks kirjutas ka poeemi.

Éluardi teine naine suri ootamatult 1946. aastal. Oma kolmanda naise Dominique'iga tutvus ta 1949. aastal Mehhikos, nad abiellusid 1951.

Paul Éluard suri 1952. aastal infarkti tagajärjel. Tema matused korraldas kommunistlik partei. Éluard on maetud Père-Lachaise'i kalmistule.

• "Premiers poèmes", 1913
• "Le Devoir", 1916
• "Le Devoir et l'Inquiétude", 1917
• "Les Animaux et leurs hommes, les hommes et leurs animaux", 1920
• "Une vague de rêve", 1924
• "Mourir de ne pas mourir", 1924
• "Au défaut du silence", 1925
• "Capitale de la douleur", 1926
• "Les Dessous d'une vie ou la Pyramide humaine", 1926
• "L'Amour la Poésie", 1929
• "Ralentir travaux", 1930 (koos André Bretoni ja René Chariga)
• "À toute épreuve", 1930
• "Défense de savoir", 1932
• "La Vie immédiate", 1932
• "La Rose publique", 1934
• "Facile", 1935
• "Les Yeux fertiles", 1936
• "Quelques-uns des mots qui jusqu'ici m'étaient mystérieusement interdits", 1937
• "Cours naturel", 1938
• "Donner à voir", 1939
• "Poésie et vérité 1942", 1942
• "Liberté", 1942
• "Avis", 1943
• "Les Sept poèmes d'amour en guerre", 1943
• "Au rendez-vous allemand", 1944
• "Poésie ininterrompue", 1946
• "Le Cinquième Poème visible", 1947
• "Notre vie", 1947
• "À l'intérieur de la vue", 1947
• "La Courbe de tes yeux", 1947
• "Le temps déborde", 1947
• "Ode à Staline", 1950
• "Le Phénix", 1951
• "Picasso", dessins, 1952

Eesti keeles on ilmunud Paul Éluardi luulevalimik "Veel kostma peab" (prantsuse keelest tõlkinud Jaan Kross; Tallinn: Eesti Raamat, 1969). Tema luulet on tõlkinud ka Ilmar Laaban.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paul Éluard

• Paul Éluardi teoseid (wikilivres.ca)