Stetoskoop
Stetoskoop on meditsiinis akustiline seade, mis võimaldab inimese või loomade kehasiseseid hääli kuulata. Stetoskoop võimaldab meditsiinis paremini uurida patsiendi eri kehapiirkondadest kostvaid helisid ning antud uuringut nimetatakse auskultatsiooniks või ka kuulatlusuuringuks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Stetoskoobi leiutas 1816. aastal Pariisis Necker-Enfants Malades'i Haiglas prantsuse arstiteadlane Rene Laennec.[1][2][3] Algne Laenneci idee oli kasutada rulli keeratud paberilehte või nahatükki, mille üks ots toetati vastu patsienti ja teine vastu arsti kõrva. Järgnes puidust kuuldetoru ehk stetoskoobi leiutamine. Hiljem valmistati kuuldetorusid metallist, et tagada parem vastupidavus ja lihtsam puhastamine. Stetoskoop kõrvaldas paljud vahetul kuulamisel esinevad tehnilised takistused. Kuulatlusuuringu kuldajaks loetakse 19. sajandit kuna siis muutus antud uuring laialt levinuks ja stetoskoobist sai arstiameti sümbol.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wade, Nicholas J.; Deutsch, Diana (juuli 2008). "Binaural Hearing – Before and After the Stethophone" (PDF). Acoustics Today. 4 (3): 16–27. DOI:10.1121/1.2994724.
- ↑ Laennec, René (1819). De l'auscultation médiate ou traité du diagnostic des maladies des poumon et du coeur. Paris: Brosson & Chaudé.
- ↑ 'Laennec, R. T. H.; Forbes, John, Sir, A Treatise on the Diseases of the Chest and on Mediate Auscultation (1835). New York : Samuel Wood & Sons; Philadelphia : Desilver, Thomas & Co. .
- ↑ L.J. Acierno (1994). The History of Cardiology. London: The Parthenon Publishing Group. Lk 447–492.