NGINX

NGINX
Autor	Igor Sysoev
Arendaja	Nginx, Inc.
Esmaväljalase	4. oktoober 2004[1]
Viimane väljalase	1.27.2 / 2.10.2024
Kirjutatud keeles	C[2]
Suunitlus	Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server
Litsents	2-osaline BSD[3]
Veebisait	www.nginx.com

NGINX on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele.^[4]

Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002^[5] ning kirjutas NGINX-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga^[6] selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.^[4] Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai NGINX-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte NGINX, Inc. (aastal 2011).^[7] Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

NGINX'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS NGINX's ei ole.

• HTTP/TCP/UDP koormusejaotur (inglise k. Load Balancer)
• Sisu vahemälusse salvestamine (inglise k. Content Cache)
• Veebiserver (inglise k. Web Server)
• Julgestuskontrollid (inglise k. Security Controls)
• Dünaamilised moodulid (inglise k. Dynamic Modules)
• Seire (inglise k. Monitoring)
• Kõrgkäideldavus (inglise k. High Availability (HA))
• Kubernetes Ingress kontroller (inglise k. Kubernetes Ingress Controller)
• Programmeeritavus (inglise k. Programmability)
• Meedia voogedastus (inglise k. Streaming Media)

• Amazon Linux
  • 2017.09 (x86_64)
• Amazon Linux 2
  • LTS (x86_64)
• CentOS
  • 6.5+ (i386, x86_64)
  • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
• Debian
  • 8.0 (i386, x86_64)
  • 9.0 (i386, x86_64)
• FreeBSD
  • 10.4+ (x86_64)
  • 11.1+ (x86_64)
• Oracle Linux
  • 6.5+ (i386, x86_64)
  • 7.0+ (x86_64)
• Red Hat Enterprise Linux
  • 6.5+ (i386, x86_64)
  • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
• SUSE Linux Enterprise Server
  • 12, 12 SP1 (x86_64)
• Ubuntu
  • 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
  • 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
  • 18.04 LTS (x86_64)

Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust^[10] selgus, et NGINX omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on NGINX positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.^[10]