Margaret Court
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
Isikuandmed | ||
---|---|---|
Riik | USA | |
Sünniaeg | 16. juuli 1942 | |
Sünnikoht | Albury, New South Wales | |
Pikkus | 175 | |
|
Margaret Court (sündinud Smith; sündinud 16. juulil 1942 Alburys Uus-Lõuna-Walesis Austraalias), tuntud ka kui Margaret Smith Court, on Austraalia endine tennisist ja endine maailma esinumber. Ta saavutas rohkem tähtsaid võite kui ükski teine mängija ajaloos ning teda peetakse üheks kõigi aegade suuremaks tennisistiks. Praegu on ta kristlik religiooniminister Perthis Lääne-Austraalias.
1970. aastal sai Court esimeseks naiseks nn lahtiste meistrivõistluste ajastul (nn Open Era – siis said lisaks amatööridele õiguse seal võistelda ka elukutselised) ja teiseks naiseks ajaloos pärast Maureen Connollyt, kes võitis kõik suured slämmi turniirid (Austraalia lahtised meistrivõistlused, Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, Suurbritannia lahtised meistrivõistlused ja USA lahtised meistrivõistlused). Ta võitis neist turniiridest 24 (avatud ajastul 11), mis on endiselt rekord. Ta võitis ka 19 turniiri naiste paarismängus ja 21 segapaarismängus, mis andis talle kokku 64 turniirivõitu. Tema kõigi väljakukatete (kõva, savi, muru ja vaip) ühekordne karjääri võitmise protsent 91,74 on Sporteology veebisaidi andmetel kõigi aegade parim. Tema avatud ajastu üksikmängude karjääri võiduprotsent 91,37% (593–56) on võrreldamatu, nagu ka tema avatud ajastu võiduprotsent 91,7% (11–1) suure slämmi finaalis. Tema võidukadu oli kõigil suure slämmi üksikturniiridel 90,12% (210–23). Ta oli Austraalia lahtistel meistrivõistlustel 95,31% (61–3), Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel 90,38% (47–5), Suurbritannia lahtistel meistrivõistlustel 85,10% (51–9) ja USA lahtistel meistrivõistlustel 89,47% (51–6). 1973. aastal püstitas Court 11 Austraalia lahtistel meistrivõistlustel võiduga ühe suure slämmi turniiril enam võidetud turniiride rekordi. Selle rekordi ületas Rafael Nadal 9. juunil 2019, kui ta võitis 12. korda Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused.
Court on vaid üks kolmest ajaloos osalenud mängijast (kõik naised), kes on võitnud suure slämmi turniiril täiskomplekti (Grand Slam Boxed Set), mis koosneb suure slämmi turniiril igas arvestuses (üksik-, paaris- ja segapaarismängudes) saavutatud võidust. Kuid Court on tenniseajaloos ainus, kes võitis mitu korda suure slämmi turniiril täiskomplekti kahel korral kõigil kolmel võistlusel: üksikmängud, naiste paarismängud ja segapaarismängud. Ainulaadselt võitis ta amatöörina kõik 12 turniirivõitu ja siis pärast elukutseliste lubamist osaleda neil turniiridel, et võita uuesti kõik 12 turniirivõitu. Court on ka üks kuuest tennisemängijast, kes on kunagi võitnud mitu suure slämmi turniiri kahes arvestuses, olles samas rivis Roy Emersoni, Martina Navratilova, Frank Sedgmani, Doris Harti ja Serena Williamsiga.
Rahvusvahelises tennise kuulsuste hallis (The International Tennis Hall of Fame) on väidetud: „Kuna saavutused on väga tugevad, pole kunagi olnud tennisisti, kellega teda võrrelda.“ 2010. aastal nimetas Austraalia Melbourne'i ajaleht Herald Sun teda suurimaks naistennisiks. Kõigi aegade mängija, vaadet toetab Evonne Goolagong Cawley.
Suure slämmi turniiride võidud
[muuda | muuda lähteteksti]Üksikmängu võidud
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Aasta | Turniir | Vastane finaalis | Tulemus |
---|---|---|---|---|
1. | 1960 | Australian Open | Jan Lehane | 7–5, 6–2 |
2. | 1961 | Australian Open | Jan Lehane | 6–1, 6–4 |
3. | 1962 | Australian Open | Jan Lehane | 6–0, 6–2 |
4. | 1962 | Roland Garros | Lesley Turner | 6–3, 3–6, 7–5 |
5. | 1962 | US Open | Darlene Hard | 9–7, 6–4 |
6. | 1963 | Australian Open | Jan Lehane | 6–2, 6–2 |
7. | 1963 | Wimbledon | Billie Jean Moffitt | 6–3, 6–4 |
8. | 1964 | Australian Open | Lesley Turner | 6–3, 6–2 |
9. | 1964 | Roland Garros | Maria Bueno | 5–7, 6–1, 6–2 |
10. | 1965 | Australian Open | Maria Bueno | 5–7, 6–4, 5–2 katkestas |
11. | 1965 | Wimbledon | Maria Bueno | 6–4, 7–5 |
12. | 1965 | US Open | Billie Jean Moffitt | 8–6, 7–5 |
13. | 1966 | Australian Open | Nancy Richey | loobumisvõit |
14. | 1969 | Australian Open | Billie Jean King | 6–4, 6–1 |
15. | 1969 | Roland Garros | Ann Haydon-Jones | 6–1, 4–6, 6–3 |
16. | 1969 | US Open | Nancy Richey | 6–2, 6–2 |
17. | 1970 | Australian Open | Kerry Melville | 6–1, 6–3 |
18. | 1970 | Roland Garros | Helga Niessen | 6–2, 6–4 |
19. | 1970 | Wimbledon | Billie Jean King | 14–12, 11–9 |
20. | 1970 | US Open | Rosie Casals | 6–2, 2–6, 6–1 |
21. | 1971 | Australian Open | Evonne Goolagong | 2–6, 7–6, 7–5 |
22. | 1973 | Australian Open | Evonne Goolagong | 6–4, 7–5 |
23. | 1973 | Roland Garros | Chris Evert | 6–7, 7–6, 6–4 |
24. | 1973 | US Open | Evonne Goolagong | 7–6, 5–7, 6–2 |
Naiste paarismängu võidud
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Aasta | Turniir | Partner | Vastased | Tulemus |
---|---|---|---|---|---|
1. | 1961 | Australian Open | Mary Carter Reitano | Mary Bevis Hawton Jan Lehane O'Neill |
6-4, 3-6, 7-5 |
2. | 1962 | Australian Open | Robyn Ebbern | Darlene Hard Mary Carter Reitano |
6-4, 6-4 |
3. | 1963 | Australian Open | Robyn Ebbern | Jan Lehane O'Neill Lesley Turner Bowrey |
6-1, 6-3 |
4. | 1963 | US Open | Robyn Ebbern | Maria Bueno Darlene Hard |
4-6, 10-8, 6-3 |
5. | 1964 | Roland Garros | Lesley Turner Bowrey | Norma Baylon Helga Schultze |
6-3, 6-1 |
6. | 1964 | Wimbledon | Lesley Turner Bowrey | Billie Jean King Karen Hantze Susman |
7-5, 6-2 |
7. | 1965 | Australian Open | Lesley Turner Bowrey | Robbyn Ebbern Billie Jean King |
1-6, 6-2, 6-3 |
8. | 1965 | Roland Garros | Lesley Turner Bowrey | Françoise Dürr Jeanine Lieffrig |
6-3, 6-1 |
9. | 1966 | Roland Garros | Judy Tegart Dalton | Jill Blackman Fay Toyne |
4-6, 6-1, 6-1 |
10. | 1968 | US Open | Maria Bueno | Billie Jean King Rosemary Casals |
4-6, 9-7, 8-6 |
11. | 1969 | Australian Open | Judy Tegart Dalton | Rosemary Casals Billie Jean King |
6-4, 6-4 |
12. | 1969 | Wimbledon | Judy Tegart Dalton | Patricia Hogan Peggy Michel |
9-7, 6-2 |
13. | 1970 | Australian Open | Judy Tegart Dalton | Kerry Melville Reid Kerry Harris |
6-3, 6-1 |
14. | 1970 | US Open | Judy Tegart Dalton | Rosemary Casals Virginia Wade |
6-3, 6-4 |
15. | 1971 | Australian Open | Evonne Goolagong | Joy Emerson Lesley Hunt |
6-0, 6-0 |
16. | 1973 | Australian Open | Virginia Wade | Kerry Harris Kerry Melville Reid |
6-4, 6-4 |
17. | 1973 | US Open | Virginia Wade | Billie Jean King Rosemary Casals |
3-6, 6-3, 7-5 |
18. | 1973 | Roland Garros | Virginia Wade | Françoise Dürr Betty Stove |
6-2, 6-3 |
19. | 1975 | US Open | Virginia Wade | Billie Jean King Rosemary Casals |
7-5, 2-6, 7-6 |
Segapaarismängu võidud
[muuda | muuda lähteteksti]NR. | Aasta | Turniir | Partner | Vastased | Tulemus |
---|---|---|---|---|---|
1. | 1961 | US Open | Bob Mark | Dennis Ralston Darlene Hard |
3-6, 6-2, 6-4 |
2. | 1962 | US Open | Fred Stolle | Frank Froehling III Lesley Turner Bowrey |
0-6, 6-4, 6-4 |
3. | 1963 | Australian Open | Ken Fletcher | Fred Stolle Lesley Turner Bowrey |
6-4, 6-4 |
4. | 1963 | Roland Garros | Ken Fletcher | Fred Stolle Lesley Turner Bowrey |
6-1, 6-2 |
5. | 1963 | Wimbledon | Ken Fletcher | Bob Hewitt Darlene Hard |
11-9, 6-4 |
6. | 1963 | US Open | Ken Fletcher | Ed Rubinoff Judy Tegart Dalton |
0-6, 6-4, 6-4 |
7. | 1964 | Australian Open | Ken Fletcher | Mike Sangster Jan Lehane O'Neill |
6-4, 6-4 |
8. | 1964 | Roland Garros | Ken Fletcher | Fred Stolle Lesley Turner Bowrey |
6-3, 4-6, 8-6 |
9. | 1964 | US Open | John Newcombe | Ed Rubinoff Judy Tegart Dalton |
0-6, 6-4, 6-4 |
10. | 1965 | Australian Open | John Newcombe | Owen Davidson Robyn Ebbern |
Jagatud võit, finaali ei mängitud |
11. | 1965 | Roland Garros | Ken Fletcher | John Newcombe Maria Bueno |
6-4, 6-4 |
12. | 1965 | Wimbledon | Ken Fletcher | Tony Roche Judy Tegart Dalton |
12-10, 6-3 |
13. | 1965 | US Open | Fred Stolle | Frank Froehling III Judy Tegart Dalton |
0-6, 6-4, 6-4 |
14. | 1966 | Wimbledon | Ken Fletcher | Dennis Ralston Billie Jean King |
4-6, 6-3, 6-3 |
15. | 1968 | Wimbledon | Ken Fletcher | Alex Metreveli Olga Morozova |
6-1, 14-12 |
16. | 1969 | Australian Open | Marty Riessen | Fred Stolle Ann Haydon Jones |
Jagatud võit, finaali ei mängitud |
17. | 1969 | Roland Garros | Marty Riessen | Jean-Claude Barclay Françoise Dürr |
6-3, 6-2 |
18. | 1969 | US Open | Marty Riessen | Dennis Ralston Françoise Dürr |
0-6, 6-4, 6-4 |
19. | 1970 | US Open | Marty Riessen | Frew McMillan Judy Tegart Dalton |
0-6, 6-4, 6-4 |
20. | 1972 | US Open | Marty Riessen | Ilie Năstase Rosemary Casals |
0-6, 6-4, 6-4 |
21. | 1975 | Wimbledon | Marty Riessen | Allan Stone Betty Stöve |
6-4, 7-5 |
Elu pärast tipptennist ja tema usulised vaated
[muuda | muuda lähteteksti]Courti kutsuti liituma roomakatolikuks, kuid ta oli seotud nelipühilusega 1970. aastate keskel. 1983. aastal omandas ta Rhema piiblikoolituskeskuses teoloogilise kvalifikatsiooni ja 1991. aastal ordineeriti ta iseseisvaks nelipühi ministriks. Hiljem asutas ta Margaret Courti ministeeriumi nime kandva ministeeriumi. 1995. aastal asutas ta Perthis nelipühi kiriku, mida tunti Võidutegevuse Keskuse nime all. Ta on endiselt selle vanemaks pastoriks. Oma telesaadet "A Life of Victory" viib ta pühapäeviti läbi Austraalia kristlikus kanalis ja kohapeal Perthis kogukonna telejaamas West TV. Ta on üldiselt omaks võtnud õpetused, mis on seotud ususõna liikumisega. Alates 2010. aastast on ta mõttekaaslaste kirikute võrgustiku Victory Life International president ning Austraalia Pereliidu ja Narkootikumidevaba Austraalia pikaajaline patroon.
Tema roll religiooniministrina on õpetada piibliõpetuse vaatenurki ning ta on olnud järjekindel LGBT õiguste ja samasooliste abielu kriitik Austraalias. 2012. aastal oli ta vastu samasooliste abielureformidele. Courti on selliste avalduste pärast kritiseerinud avalikult Billie Jean King, Rennae Stubbs ja Martina Navratilova ning 2012. aastal kutsus LGBT õiguste protestijate rühmitus ümber nimetama Margaret Courti väljakut Melbourne'is.
Courti kritiseeriti teravalt 2017. aasta mais pärast seda, kui ta kirjutas The West Australiani kirja, milles kuulutas Qantassi lennuettevõtte samasooliste abielu korporatiivseks toetajaks ja ütles, et ta boikoteerib lennufirmat. Kirja ja edasiste järelintervjuude tõttu kutsusid mõned austraallased ja tennisemängijad uuesti üles Margaret Courti väljakut ümber nimetama. Mõned poliitikud, sealhulgas peaminister Malcolm Turnbull lükkasid nime muutmise üleskutsed tagasi, öeldes, et nimi tähistab Margaret Courti tennisemängijana. Selle juhtumi järel kirjutades märkis Russell Jackson, et Courtil on alati olnud vastuolulisi seisukohti, mida ta nimetas "kangekaelselt liikumatuks", viidates tema toetusele apartheidile 1970. aastal ("Lõuna-aafriklastel on see asi paremini korraldatud kui ühelgi teisel muul riigil, eriti Ameerikal") ja tema 1990. aastal tehtud kriitika Navratilova kohta (" suurepärane mängija, aga ma tahaksin, et tipus oleks keegi, kellele nooremad mängijad otsa vaataksid. On väga kurb, et lapsed puutuvad kokku homoseksuaalsusega "). Jackson lisas, et see ja sarnane 2012. aasta juhtum on plaanitud provokatsioonid, mis võimaldavad Courtil kujutada end ohvrina ja kasutada avalikustamist enda huvides.
23. jaanuaril 2019 esitas Vogue'i peatoimetaja Anna Wintour oma Austraalia lahtiste meistrivõistluste inspireerivas peakõnes ettepaneku areeni ümbernimetamiseks. Court vastas sellele, et ta oli "pettunud", et keegi "Ameerikast pärit" ei suutnud "taluda vaateid, mis ei vastanud tema enda omadele" ja "räägib siin rahvale, mis me peame tegema". Hiljem kutsus Court Tennis Austraaliat üles austama teda ja tema 1970. aasta suure slämmi 50. aastapäeva samamoodi nagu see austas Rod Laverit ka 2019. aastal, väites, et organisatsioon peaks mitte arvestama tema seisukohtadega samasooliste abielu kohta kuna tema saavutused pärinevad " Minu elu erinevas faasist, kus ma praegu olen ja kui me pole rahvana piisavalt suured ja nende väljakutsetega silmitsi seismiseks, on midagi valesti". Tennis Australia avaldas avalduse, milles kinnitas, et "tunnustab Margaret Courti tennisealaseid saavutusi, ehkki tema seisukohad ei vasta meie võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse väärtustele" ja kinnitas, et Courti verstapost võib olla "väljatöötamisel" ja avaldub 2020. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel. Turniiri ajal panid kõrged külalised Martina Navratilova ja John McEnroe aga üles plakati, milles kutsuti Margaret Courti väljakut ümber nimetama neljakordse Austraalia lahtiste meistrivõistluste meistri Evonne Goolagongi auks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Margaret Court ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA veebiversioonis
- Margaret Court veebilehel International Tennis Hall of Fame
- Margaret Court veebilehel TennisTemple
- Margaret Court Tennis Australia kodulehel
- Margaret Court veebilehel Sport Australia Hall of Fame
- Margaret Court andmekogus Internet Movie Database, IMDb.com