Maamme
"Maamme" (rootsi keeles "Vårt land" 'meie maa') on Soome riigihümn.
Hümni muusika autor on saksa päritolu ja enne Soome tulekut Stockholmis tegutsenud Friedrich Pacius (1848).
Rootsikeelsed sõnad põhinevad Johan Ludvig Runebergi 1846. aasta luuletusel "Vårt land".
Ametliku soomekeelse tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni töörühma tõlkel (1867).[1] Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase pohjainen asemel lauldakse tänapäeval pohjoinen. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis. Lydia Koidula õppis laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Julius Krohni käest juba 1867. aastal tema Tartu külastuse ajal.[2]
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
Räägitakse, et Pacius komponeeris muusika veerand tunniga, oskamata aimata, et see läheb soomlastele niivõrd hinge, et nad teevad sellest oma riigi hümni.
Kuni Soome iseseisvumiseni 1917. aastal, mil laulu hakati seostama ainult Soomega, lauldi Paciuse laulu Runebergi sõnadega sageli teisteski Põhjamaades: Rootsis, Norras ja Taanis. Laulu originaaltekstis ei nimetata Soomet, välja arvatud 4. ja 10. salmis, mida harva lauldakse. Laulus räägitakse lihtsalt põhjamaast, üksnes soomekeelne tekst nimetab juba esimeses reas Soomet. Sellepärast on laulu sisu, eriti rootsi keeles, märkimisväärselt sarnane Rootsi hümni ja Norra hümniga.
Eesti hümnil "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning liivlaste hümnil "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika, mis Soome hümnil. Erinevus tekkis sellest, et Soome hümnil hakati hiljem kordama salmi lõpuosa, Eesti hümnil seda ei tehta.[3]
Sarnasuse tõttu paljude teiste hümnidega on tehtud ettepanek võtta uueks Soome hümniks Jean Sibeliuse "Finlandia", millele on soomekeelsed sõnad kirjutanud Veikko Antero Koskenniemi ja rootsikeelsed sõnad Joel Rundt. On ka neid, kes peavad "Finlandiat" lihtsalt muusikalises mõttes kenamaks, aga kriitikud ütlevad, et seda on raske laulda. "Finlandia" meloodia on varem olnud juba kasutusel endise Biafra riigi hümni viisina.
Sõnad
[muuda | muuda lähteteksti]
1.
Oi maamme, Suomi, synnyinmaa,
soi, sana kultainen!
Ei laaksoa, ei kukkulaa,
ei vettä rantaa rakkaampaa,
kuin kotimaa tää pohjoinen,
maa kallis isien!
2.
On maamme köyhä, siksi jää,
jos kultaa kaivannet
Sen vieras kyllä hylkäjää,
mut meille kallein maa on tää,
sen salot, saaret, manteret,
ne meist on kultaiset.
3.
Ovatpa meille rakkahat
koskemme kuohuineen,
ikuisten honkain huminat,
täht'yömme, kesät kirkkahat,
kaikk'kuvineen ja lauluineen
mi painui sydämeen.
4.
Täss auroin, miekoin, miettehin
isämme sotivat,
kun päivä piili pilvihin
tai loisti onnen paistehin,
täss Suomen kansan vaikeimmat
he vaivat kokivat.
5.
Tään kansan taistelut ken voi
ne kertoella, ken?
Kun sota laaksoissamme soi,
ja halla näläntuskan toi,
ken mittasi sen hurmehen
ja kärsimykset sen?
6.
Täss on sen veri virrannut
hyväksi meidänkin,
täss iloaan on nauttinut
ja murheitansa huokaillut
se kansa, jolle muinaisin
kuormamme pantihin.
7.
Tääll' olo meill on verraton
ja kaikki suotuisaa,
vaikk onni mikä tulkohon,
maa isänmaa se meillä on.
Mi maailmass on armaampaa
ja mikä kalliimpaa?
8.
Ja tässä, täss' on tämä maa,
sen näkee silmämme.
me kättä voimme ojentaa
ja vettä rantaa osoittaa
ja sanoa: kas tuoss' on se,
maa armas isäimme.
9.
Jos loistoon meitä saatettais
vaikk' kultapilvihin,
mis itkien ei huoattais,
vaan tärkein riemun sielu sais,
ois tähän köyhäänkotihin
halumme kuitenkin.
10.
Totuuden, runon kotimaa
maa tuhatjärvinen
miss' elämämme suojan saa,
sa muistojen, sa toivon maa,
ain ollos, onnes tyytyen,
vapaa ja iloinen.
11.
Sun kukoistukses kuorestaan
kerrankin puhkeaa,
viel lempemme saa nousemaan
sun toivos, riemus loistossaan,
ja kerran, laulus synnyinmaa
korkeemman kaiun saa.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pekka Linnainen (13.05.2015). "Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy". Uusi Suomi (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.06.2016. Vaadatud 5.02.2017.
- ↑ "Julius Krohn". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 13.05.2018.
- ↑ Pekka Linnainen (4.10.2019). "Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus". Estofennia (soome). Vaadatud 5.10.2019.