Max Born

Max Born
Sünniaeg	11. detsember 1882 Wrocław (Saksa keisririik)
Surmaaeg	5. jaanuar 1970 (87-aastaselt) Göttingen
Amet	füüsik, teadlane
Autasud	Londoni Kuningliku Seltsi liige, Nobeli füüsikaauhind
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli üks kvantmehaanika alusepanijaid. Samuti aitas ta täiendada tahkisefüüsika haru ja optikaharu ning jälgis mitme märkimisväärse füüsiku tööd aastatel 1920–1930. Ta sai 1954. aastal Nobeli füüsikaauhinna töö "Alusuuringud kvantmehaanikas ja statistiline lainefunktsiooni tõlgendus" eest.

Max Born sündis 1882. aastal Breslaus (praegu Wrocław, Poola), mis oli Saksa keisririigi osa. Ta sündis juudi peres, tema isa Gustav Born oli Breslau ülikooli embrüoloogiaprofessor.

1904. aastal astus ta Göttingeni ülikooli ning tutvus kolme tunnustatud matemaatikuga (Felix Klein, David Hilbert ja Hermann Minkowski). Doktoritöö kirjutas ta teemal "Elastilise joone stabiilsus tasapinnal ja kosmoses". 1905. aastal alustas ta koos Minkowskiga erirelatiivsusteooria uuringuid. 1918. aastal kohtus ta Berliinis Fritz Haberiga ning nende arutlusest ainest, kus metalli reageerimisel halogeeniga tekib iooniline ühend, sündis Born-Haberi ringlus.

Esimese maailmasõja ajal töötas Born algul raadiooperaatorina, kuid hiljem tänu erialastele teadmistele viidi üle uurima helidiapasooni. 1921. aastal kolis Born Göttingeni tagasi ning kohtus taas oma sõbra ja kolleegi James Franckiga. Tänu Bornile sai Göttingenist üks maailma paremaid füüsikakeskusi.^[viide?] 1925. aastal koostasid Max Born ja Werner Heisenberg maatriksimehaanika, mis esindas kvantmehaanikat. Järgmisel aastal koostas Max Born kompleksnumbrilise tõlgenduse (probability amplitude) Schrödingeri võrrandi jaoks. Seda tunnustati 1954. aastal Nobeli auhinnaga. Max Borni mõju laienes palju kaugemale tema enda uuringust.

Kui Saksamaal 1933. aasta jaanuaris tulid võimule natsid, pidi juudist Born põgenema. Ta emigreerus Suurbritanniasse, kus töötas St. Johni kolledžis Cambridge'is ning kirjutas aimeraamatu "Püsimatu universum" (inglise keeles "The Restless Universe") või "Aatomifüüsika" (inglise keeles "Atomic Physics"). See raamat sai peagi õpikuks. 1936. aasta oktoobris sai Born loodusfilosoofia professoriks Edinburghi Ülikoolis. Seal töötades jätkas ta oma uurimistööd füüsikast sakslastest abiliste E. Walter Kellermanni ja Klaus Fuchsiga. 31. augustil 1939, üks päev enne teise maailmasõja puhkemist Euroopas, sai ta Suurbritannia kodakondsuse ning jäi kuni 1952. aastani Edinburghi.

Vanaduspõlve veetis Max Born Lääne-Saksamaal Pyrmontis ja suri Göttingeni haiglas 5. jaanuaril 1970.

• 1934 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks
• 1939 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
• 1948 – pälvis Max Plancki medali
• 1952 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
• 1954 – Nobeli füüsikaauhind

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Max Born

• Max Born Nobeli auhinna lehel

Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Röntgen 1902 Lorentz, Zeeman 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi, Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalén 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck, Hertz
1926–1950	1926 Perrin 1927 Compton, C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrödinger, Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess, Anderson 1937 Davisson, G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951–1975	1951 Cockcroft, Walton 1952 Bloch, Purcell 1953 Zernike 1954 Born, Bothe 1955 Lamb, Kusch 1956 Shockley, Bardeen, Brattain 1957 Yang, T. Lee 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm 1959 Segrè, Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter, Mößbauer 1962 Landau 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen 1964 Townes, Bassov, Prohhorov 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfvén, Néel 1971 Gábor 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer 1973 Esaki, Giaever, Josephson 1974 Ryle, Hewish 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1976–2000	1976 Richter, Ding 1977 Anderson, Mott, Vleck 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson 1979 Glashow, Salam, Weinberg 1980 Cronin, Fitch 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar, Fowler 1984 Rubbia, Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska, Binnig, Rohrer 1987 Bednorz, Müller 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse, J. Taylor 1994 Brockhouse, Shull 1995 Perl, Reines 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips 1998 Laughlin, Störmer, Tsui 1999 't Hooft, Veltman 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
2001–...	2001 Cornell, Ketterle, Wieman 2002 Davis, Koshiba, Giacconi 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett 2004 Gross, Politzer, Wilczek 2005 Glauber, Hall, Hänsch 2006 Mather, Smoot 2007 Fert, Grünberg 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa 2009 Kao, Boyle, Smith 2010 Geim, Novosjolov 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt 2012 Haroche, Wineland 2013 Englert, Higgs 2014 Akasaki, Amano, Nakamura 2015 Kajita, McDonald 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz 2017 Weiss, Barish, Thorne 2018 Ashkin, Mourou, Strickland 2019 Peebles, Mayor, Queloz 2020 Penrose, Genzel, Ghez 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini 2024 Hopfield, Hinton