Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Ta organiseeris rahvaluule kogumist ja avaldas mitu populaarseks saanud teost.

Eiseni looming on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust. Seejuures on teda nimetatud Eesti ulmekirjanduse rajajaks ning tema rahvapärimuslikke materjale on oma loomingus kasutanud näiteks Andrus Kivirähk.

Ta oli valitud Helsingi Ülikooli filosoofia audoktoriks (1927), Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks (1930) ja Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks (1932).^[1][2]

Eisen sündis Oese külas koolmeistri pojana. Õppis Haapsalu ja Pärnu koolides ning hiljem Tartu ülikoolis usuteadust, mille lõpetas 1885. aastal.

Ordineeriti 21. detsembril 1886 Põhja-Ingerimaal Lempaalas pastoriks. 1887 oli vikaarpastor Petroskois, 1888 pastor Kattilas ja 1888–1912 Kroonlinna Nikolai (soome-rootsi-eesti) koguduses.^[3] 1913. aastal sai ta võimaluse Tartusse tagasi kolida.

1919. aastal sai Eisen Soome Kirjanduse Seltsilt ettepaneku minna oma rahvaluulekoguga Soome, kus ta oleks saanud prii korteri ja kindla palga. Kokkuleppel Tartu Ülikooliga annetas ta oma kogu siiski ülikoolile, saades vastutasuks isikliku professori ametikoha.

1925. aastal algatati tema eestvõtmisel Akadeemiline Rahvaluule Selts, mille esimees ta ise pikka aega oli.

13. septembril 1932 sai ta Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks.

Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele, tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.

Nooruses uuris Eisen ka Eesti ajalugu ning andis juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta uuris ka kohaajalugu ja kultuurilugu. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga terminit "ajalugu". 1920. aastal andis ta välja uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta.

Eisen publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Tema 1903. aastal ilmunud lookese "Tallinnas aastal 2000" alusel on ajaloolane Hillar Palamets nimetanud teda eesti ulmekirjanduse rajajaks^[4].

Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "Kõu ja Pikker". Tema folkloristlikud teosed on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust, nii kasutas Eiseni materjali ohtralt näiteks Andrus Kivirähk romaanis "Rehepapp".

Eisen oli ka esimese eestikeelse "Kalevala" tõlke autor.^[5]

Eiseni kõne Otepää Linnamäel peetud peol 2. juulil 1922 andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber Otepääks.

• "Esivanemate varandus" (1882)
• "Esidus" (1883)
• ''Wäike Kalewala'' (1883)
• "Eesti rahva mõistatused" (1889)
• "Luupainaja" (1896)
• "Kodukäijad" (1897)
• "Tallinnas aastal 2000" (1903, kogumikus "Vahepalukesed")
• "Eesti rahvanali" (1909)
• "Eesti vanadsõnad" (1914)
• "Eesti mütoloogia" (1919)
• "Eesti uuem mütoloogia" (1920) (DSpace'is: [1])
• "Esivanemate ohverdamised" (1920)
• "Daani hindamise raamat" ("Liber census Daniae"; 1920)
• "Tõll ja ta sugu" (1927)
• "Eesti vana usk" (1927)
• "Meie jõulud" (1931)
• "Kevadised pühad" (1932)
• "Vändra Tõnn. 1932 a. teadete valgustusel" 1933 (DSpace'is: [2])

• "Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks". EKS, Tartu 1927, 174 lk
• "M. J. Eiseni elu ja töö" (koguteos). Toimetanud Friedrich Wilhelm Ederberg ja Eduard Päss, Noor-Eesti, Tartu 1938; Eiseni tööde bibliograafia lk 191–213
• M. J. Eisen "Lehekülgi päevikutest" – kogumikus "Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944", Olion, Tallinn 1992, lk 314–326
• M. J. Eisen "Päevaraamat 1918 lõpu ja 1919 alguse kohta" – Looming 1992, nr 11, lk 1553–68
• Ruth Mirov "Unistusi ilust ja õnnest. M. J. Eisenist ja tema poeemidest" – Looming 2007, nr 9, lk 1365–77
• Madis Kõiv "Ruumist, kohast ja M. J. Eisenist" – samas, lk 1378–85
• M. J. Eisen "Päevik 1928". Saatesõna ja kommentaarid: Rein Saukas – samas, lk 1386–1402

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Autor:Matthias Johann Eisen

Tsitaadid Vikitsitaatides: Matthias Johann Eisen

• Matthias Johann Eisen Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Matthias Johann Eiseni raamatud kirjandusmuuseumi kodulehel
• M. J. Eisen – 40 aastat karkusetöös, Eesti Kirjandus nr. 9/1925
• Mälestusi M. J. Eisenist, Eesti Kirjandus nr. 9/1925
• Elias Lönnrot Eestis., Eesti Kirjandus 1923, nr. 8
• Esimene teineteisele lähenemine soome ja eesti üliõpilaste vahel., Soome-Eesti hõimualbum 1926, I