Live Aid

"Live Aid" oli kontsert, mis toimus 13. juulil 1985. Ürituse korraldajad olid teiste hulgas Bob Geldof, Midge Ure, Harvey Goldsmith ja Bill Graham. Kontserdi eesmärk oli koguda raha Etioopia näljahäda leevendamiseks. Üritus toimus kahel kontinendil samaaegselt: Wembley staadionil Londonis (umbes 72 000 pealtvaatajat) ja John F. Kennedy staadionil Philadelphias (umbes 100 000 pealtvaatajat). Kontserdil astus üles rohkem kui 60 artisti. Samal päeval toimusid kontserdid ka Saksamaal ja Austraalias.^[1]

See oli üks monumentaalsemaid lavasõusid maailmas, kus astusid üles tolle aja suurimad staarid: Queen, Madonna, Status Quo, Sting, U2, Elton John, Paul McCartney, Tina Turner, Paul Young, Dire Straits, David Bowie, Black Sabbath, Bryan Adams, The Beach Boys, Eric Clapton, Tom Petty, Santana jpt.^[2] Phil Collins lendas Concorde'iga üle Atlandi, et esineda samal päeval nii Londonis kui ka Philadelphias.^[3] Iga esineja jaoks oli ette nähtud 18 minutit.^[4]

"Live Aidi" abil koguti Etioopia näljahäda leevendamiseks 150 miljonit naela. Tunnustusena tehtud töö eest löödi 34-aastane Bob Geldof rüütliks.^[5]

"Live Aid" algatati järjena edukale heategevuslikule singlile "Do They Know It's Christmas?", mis oli samuti Bob Geldofi ja Midge Ure'i idee. 1984. aasta oktoobris näidati BBC uudistes lugu miljonitest nälga surevatest inimestest Etioopias.^[6] Näljahäda leevendamiseks raha kogumise eesmärgil kirjutas Bob Geldof koos Ultravoxi liikme Midge Ure'iga laulu "Do They Know It's Christmas?".^[7] Laul lindistati eri artistide ühisesituses nime all Band Aid.^[8] Laul püsis Ühendkuningriigi edetabeli esikohal viis nädalat, sellest sai kõige kiiremini müüdud singel Suurbritannias ja müügiga koguti 8 miljonit naela, kuigi Bob Geldof ja Midge Ure olid lootnud koguda 70 000 naela. See pani Geldofi mõtlema hiigelsuure kontserdi peale, et veel rohkem raha koguda.

Heategevuskontserdi korraldamise idee tuli algselt Boy George'ilt, kes võttis osa Band Aidi lindistusest. Bob Geldof sattus sellest ideest vaimustusse ja ütles 1985. aasta jaanuaris Ühendkuningriigi muusikaajakirjale Melody Maker antud intervjuus, et see idee tuleks ellu viia, mitte ainult sellest rääkida. Intervjuust saab selgeks, et Geldof oli juba läbi mõelnud kontserdi ülesehituse ja et see peab toimuma korraga kahes kohas.^[9]

Wembley staadioni kontserdi eest vastutas Harvey Goldsmith ja kontserdi John F. Kennedy staadionil pani kokku Bill Graham. Kontsert kasvas aina pikemaks, kuna mõlemal pool ookeani lisandus järjest uusi etteasteid. Tegemist oli enneolematu üritusega, mille õnnestumisse oli raske uskuda, seetõttu said paljud asjad teoks tänu korraldajate isiklikele tutvustele. Näiteks kolm tundi parimat eetriaega Ameerika Ühendriikide üleriigiliselt ringhäälingufirmalt ABC õnnestus saada tänu ühe korraldaja, Tony Verna, isiklikele sidemetele ABC ülemuse John Hamliniga, kes vastutas parima eetriaja eest. Lisaks organiseeris Verna Ameerika Ühendriikides erakorralise televõrgu, mille tulemusena sai kontserti vaadata 85% USA televaatajatest. Hal Uplinger ja Neil Mallard lahendasid hulga keerukaid tehnilisi probleeme ja organiseerisid ürituse kajastuse TV-uudistes.^[10]

Kontsert algas Londonis Wembley staadionil 13. juulil briti aja järgi kell 12.00 ja jätkus Philadelphias John F. Kennedy staadionil USA idaosa aja järgi algusega kell 8.51 (briti aja järgi kell 13.51). Londoni kontsert lõppes briti aja järgi kell 22.00 ja Philadelphia oma USA idaosa aja järgi kell 23.05 (briti aja järgi kell 4.05 järgmise päeva hommikul). Seega kestis kontsert kokku 16 tundi. Kui arvestada, et osa etteasteid toimusid kahel kontinendil samaaegselt, oli kontsert tegelikult veel pikem.^[11] Tänu BBC enneolematule otsusele vabastada oma kava kuueteisttunnise rokk-kontserdi jaoks, kanti üritust otsesaatena üle Ühendkuningriigi televisioonis ja raadios. Ürituse ülekannet vaatas umbes 2 miljardit inimest 60 riigist.^[12]

"Londonis on kell 12 keskpäeval, Philadelphias on kell seitse hommikul ja kogu maailmas on "Live Aidi" aeg...", ütles Richard Skinner otseülekannet alustades. See kontsert oli tolle aja kõige ambitsioonikam rahvusvaheline satelliittelevisiooni ülekanne.^[13] Euroopas tegi BBC reklaamivaba ülekannet, mis sisaldas mitmeid intervjuusid ja vestlusi. Ülekanne edastati mitmele Euroopa telekanalile. USA ülekande eest, mida juhtis Dick Clark, vastutas põhiliselt ABC. Kaabeltelevisiooni kaudu sai seda vaadata ka MTV-s stereoheliga, kuigi sel ajal olid stereosaated ja -telekad väga haruldased.^[14]

Korraldajad olid eriti huvitatud, et kontserdil osaleks vähemalt üks The Beatlesi liige, soovitatavalt Paul McCartney, kuna leidsid, et see annaks kontserdile suurema usaldusväärsuse maailma poliitiliste liidrite silmis, kelle arvamust nad üritasid kujundada. Paul McCartney nõustus esinema öeldes, et teda veenis "juhtkond" – tema lapsed.^[15] Phil Collins osales mõlemal kontserdil, lennates vahepeal Concorde'iga üle ookeani. Lennujaamade ja kontserdipaikade vahel transporditi teda helikopteriga.^[16] Lisaks oma etteastetele mõlemal kontserdil mängis ta trumme Eric Claptoni bändis ja Led Zeppelini koosseisus. Concorde'i lennul kohtas ta lauljatar Cheri, kes ei olnud kontserdist kuulnud. USA-sse jõudes läks Cher Philadelphia kontserdile kohale ja teda võib näha osalemas ühises lõpulaulus.^[17]

Mõlemad kontserdid lõppesid vastaval kontinendil tuntud näljavastaste hümnidega: "Do They Know It's Christmas?" Londoni kontserdil ja "We Are the World" Philadelphias, mida esitavad kõik tähed koos. Bob Geldof koostas koostöös fotograaf Denis O'Reganiga kontserdist raamatu.^[18]

Esinejad^[19]:

• Coldstream Guard-i orkester avas kontserdi kuningliku tervitusega "God Save the Queen", mille ajal astusid pealtvaatajate hulka prints Charles ja printsess Diana, keda saatis Bob Geldof.^[20]
• Status Quo esitas oma suuremaid hitte.^[21]
• The Style Council^[22]
• Bob Geldof esines koos oma bändiga Boomtown Rats esitades esimeseks hiti "I Don't Like Mondays". Ta lõpetas laulmise pärast sõnu "täna saame õppetunni kuidas surra" ja lasi publikul lõpuni laulda.^[23]
• Adam Ant^[24]
• Ultravox^[25]
• Spandau Ballett^[26]
• Elvis Costello esitas The Beatlesi laulu "All You Need Is Love", paludes eelnevalt publikult abi "ühe vana Põhja-Inglismaa rahvalaulu laulmiseks".^[27]
• Nick Kershaw^[28]
• Sade^[29]
• Sting esines lisaks oma lugudele veel koos Phil Collinsi, Branford Marsalise ja Dire Straitsiga^[30]
• Phil Collins^[31]
• Howard Jones^[32]
• Bryan Ferry^[33]
• Paul Young^[34]
• U2 lugu "Bad" venis 14 minuti pikkuseks, kuna selle ajal hüppas laulja Bono lavalt alla ja tantsis ühe neiuga publiku seast. Tüdruk rääkis hiljem, et tegelikult päästis Bono ta elu.^[35] Bono nägi, et tagant poolt peale suruv rahvamass hakkas neiut lömastama, ja püüdis meeleheitlikult vehkides sellest turvameeskonnale märku anda. Nad ei saanud temast aru, seetõttu hüppas Bono ise lavalt alla neiule appi. See võttis aega ja U2 kolmas lugu jäi esitamata^[36]
• Dire Straits^[37]
• Queen ja Freddie Mercury haarasid publiku oma võimuss ^[38] ja Freddie panid 72 000 inimest unisoonis enda järele laulma. Bändi avalugu oli "Bohemian Rhapsody" ja lõpetuseks kõlas "We Are the Champions".^[39] Queeni esinemine valiti hiljem rohkem kui 60 artisti, ajakirjaniku ja muusikatööstuse juhtivtöötaja poolt parimaks elavesituseks rokkmuusika ajaloos.^[40]
• David Bowie sai publikult tugeva vastukaja, kui esitas loo "Heroes" ja pühendas selle oma pojale ning kõigile maailma lastele.^[41]
• The Who esinemise juhatas sisse Jack Nicholson, kes oli tegelikult Philadelphia kontserdi teadustaja. Bändi järgmine esinemine toimus alles 1988. aastal.^[42]
• Elton John ja George Michael^[43]
• Freddy Mercury ja Brian May esitasid loo "Is This the World We Created...?"^[44]
• Paul McCartney esitas The Beatlesi laulu "Let It Be". See oli kontserdi üks olulisemaid esitusi, aga just seda tabas kõige suurem tehniline aps. Klaveril olev mikrofon, millesse Paul McCartney laulis, ei töötanud ja laulu esimese kahe minuti jooksul ei olnud laulja häält kuulda. Kolmanda salmi ajal hakkas mikrofon tööle, lisaks tulid lavale Bob Geldof, Alison Moyet ja Pete Townshend ning laulsid koos Paul McCartney ja publikuga laulu lõpuni.^[45]
• Band Aid "Do They Know It's Christmas?"^[46]

Kontserdi teadustaja oli teiste hulgas näitleja Jack Nicholson. Esinejad^[19]:

• Bernard Watson
• Joan Baez ütles, et see on uus Woodstock ja esitas koos publikuga laulu "Amazing Grace".^[47]
• The Hooters^[48]
• Four Tops^[49]
• Billy Ocean^[50]
• Black Sabbath koos Ozzy Osbourne'iga oli üks esinejatest, kes tuli uuesti kokku ainult "Live Aidi" jaoks.^[51]
• Run-D.M.C.^[52]
• Rick Springfield^[53]
• REO Speedwagon^[54]
• Crosby, Still and Nash^[55]
• Judas Priest^[56]
• Bryan Adams^[57]
• The Beach Boys^[58]
• Georges Thorogood and the Destroyes^[59]
• Simple Minds^[60]
• Pretenders^[61]
• Carlos Santana ja Pat Metheny^[62]
• Teddy Pendergrass tegi koos Ashford & Simpsoniga oma esimese avaliku esinemise pärast autoõnnetust 1982. aastal, kus ta oleks peaaegu hukkunud ja jäi halvatuks.^[63]
• Madonna tuli lavale ja kuigi oli 35 kraadi sooja, teatas ta, et ei võta täna midagi seljast ära. Sellega viitas ta oma noorepõlvefotodele ajakirjades Playboy ja Penthouse, mis olid hiljuti avalikuks saanud.^[64]
• Tom Petty ja Heartbreakers^[65]
• Kenny Loggins^[66]
• The Cars^[67]
• Neil Young^[68]
• The Power Station^[69]
• Thompson Twins esines koos Madonnaga.^[70]
• Eric Clapton^[71]
• Phil Collins, kes oli samal päeval esinenud Londonis, juhatas oma esinemise sisse teravmeelse lausega: "Olin täna pärastlõunal Inglismaal. Üks naljakas vana maailm, kas pole?" ^[72]
• Led Zeppelini elusolevad liikmed esinesid koos Phil Collinsi ja bändiga Power Station.^[73]
• Crosby, Stills, Nash & Young^[74]
• Duran Duran esitas neli laulu, see oli nende viimane esinemine koos viie bändiliikmega kuni aastani 2003.^[75]
• Patti LaBelle^[76]
• Hall & Oats^[77]
• Mick Jagger^[78]
• Tina Turneri ja Mick Jaggeri dueti lõpus rebis Jagger ära Turneri seeliku, jättes ta üksnes trikoo väele.^[79]
• Bob Dylani, Keith Richardsi ja Ronnie Woodi esinemise ajal purunes Bob Dylani kitarri keel ja Wood andis talle oma kitarri, jäädes ise lavale ilma pillita. Ta kehitas publiku suunas õlgu ja mängis õhukitarri imiteerides The Who kitarristi Pete Townshendi, kuni talle toodi asenduskitarr.^[80]
• USA for Africa "We Are teh World" esituses osalesid lisaks programmis olnud artistidele Lionel Richie, Harry Belafonte, Cher jt.^[81]

Kontsertide ajal ärgitati pidevalt vaatajaid annetama raha "Live Aidi" eesmärgi täitmiseks.^[82] BBC oli mehitanud 300 telefoniliini, et vaatajad saaksid kasutada annetusteks krediitkaarte. Iga 20 minuti tagant korrati annetusteks avatud telefoninumbrit ja aadressi, kuhu sai saata tšekke.^[83]

Umbes seitse tundi pärast Londoni kontserdi algust küsis Bob Geldof, kui palju raha on kogutud, ja sai vastuseks 1,2 miljonit naela. Ta ei olnud selle summaga rahul ja ärgitas inimesi raha annetama, šokeerides neid terava kõnepruugi ning vandesõnadega. Rusikaga lauale lüües käskis ta neil jätta vähemalt ühel õhtul pubisse minemata ja kodus kontserti vaadata. Pärast tema emotsionaalset esinemist suurenesid annetuste summad kolmesaja naela võrra sekundis.^[84] The Carsi esinemise ajal näidati videot nälgivatest ja haigetest Etioopia lastest. Bob Geldof ei tahtnud ajapuuduse tõttu seda videot näidata ja andis järele alles siis, kui David Bowie oli valmis loobuma laulu "Five Years" esitamisest. Kohe pärast video näitamist tõusis annetamise tempo.^[85]

Hoolimata majandussurutisest tuli ühe elaniku kohta kõige rohkem annetusi Iirimaalt. Kõige suurema annetuse tegi Dubai kuningliku perekonna liige Al Maktoum, kes telefonivestluses Bob Geldofiga annetas miljon naela.^[86] Kontsertidega kogutud raha ületas kõik ootused. Korraldajad olid lootnud koguda miljon naela, arvestades, et Wembley staadioni kontserdi piletid maksid 25 naela. Järgmise päeva uudistes teatati, et koguti 40–50 miljonit naela. Tegelikult kogunes lõppsummaks umbes 150 miljonit naela.^[87]

Suur osa kogutud rahast läks Etioopia mittetulundusühingutele, millest osad olid kohaliku hunta mõju ja kontrolli all. Mõned ajakirjanikud on väitnud, et hunta sai kasutada "Live Aidiga" kogutud raha oma tegevuse toetuseks, mille tulemusena tapeti kuni 100 000 inimest.^[88][89][90] Ent 2010. aasta novembris vabandas BBC ametlikult Bob Geldofi ees nende eksitavate vihjete eest, väites, et puuduvad tõendid selle kohta, et Band Aidi või "Live Aidi" annetusi oleks kasutatud relvade ostmiseks.^[91][92]

• Bruce Springsteen oli 1985. aastal väga populaarne, kuid ei osalenud "Live Aidi" kontserdil. Ta on öelnud, et kahetseb Bob Geldofi kutsest ära ütlemist, kuid ta lihtsalt ei taibanud tol ajal, kui suur ja oluline üritus sellest tuleb.
• Michael Jackson keeldus samuti osalemast. Joan Baez on väitnud, et Michael Jackson ja Stevie Wonder üritasid organiseerida kontserdi boikotti.
• Prince ei osalenud, kuid saatis video laulu "4 the Tears in Your Eyes" akustilisest esitusest, mida kontserdi ajal näidati. Esinemisest keeldumise kriitika põhjal kirjutas ta laulu "Hello".
• Paul Simon ja Huey Lewis olid lubanud Philadelphia kontserdil esineda, kuid hiljem avaldasid pressiteates, et otsustasid siiski mitte osaleda, viidates lahkarvamustele korraldaja Bill Grahamiga.
• Rod Stewarti nimi oli algselt samuti Philadelphia kontserdi programmis, kuid ta ei suutnud kontserdi ajaks bändi kokku saada.
• Stevie Wonder oli lubanud osaleda, kuid Bob Geldof väitis, et ta helistas ja ütles, et ei taha olla kontserdi must tunnusmärk.
• Cliff Richard ei saanud osaleda, sest ta oli lubanud esineda heategevuslikul gospeli kontserdil Birminghamis.
• Liza Minnelli, Yoko Ono ja Cyndi Lauper pidid olema Philadelphia kontserdi teadustajad, kuid ütlesid ära.
• Taasühinenud Deep Purple'i esinemist pidi satelliidi kaudu Šveitsist üle kantama, kuid see jäi ära, kuna kitarrist Ritchie Blackmore keeldus osalemast.
• Eurythmics oli Londoni kontserdi kavas, kuid esinemine jäi ära, kuna laulja Annie Lennoxil olid tõsised probleemid kurguga.
• Frank Zappa keeldus osalemast, kuna uskus, et kogutud raha ei aita kaasa arenguriikide põhiprobleemide lahendamisele, vaid toetab uimastikaubandust. Ta nimetas kontserti kõigi aegade suurimaks kokaiini rahapesuskeemiks.
• Diana Ross, Van Halen, Frankie Goes to Hollywood, Talking Heads ja Donna Summers keeldusid samuti osalemast.
• Bändi Tears of Fear liige Roland Orzabal on öelnud, et Bob Geldof hurjutas neid nii palju kontserdilt puudumise eest, et tekkis tunne, et nemad ongi süüdi miljonite inimeste surmas. "See oli kohutav. Ma arvan, et tean, kuidas Hitler ennast tundis," ütles ta. Bänd üritas süüd lunastada, annetades oma maailmaturnee mitme kontserdi tulu Bob Geldofi järgmise heategevusürituse jaoks.
• Georges Harrisoni saabumine kontserdieelsel õhtul Londoni Heathrow' lennujaama tekitas laialt levinud kuulujutte, et kolm elusolevat The Beatlesi liiget tulevad uuesti kokku. Bob Geldof palus Georges Harrisoni esineda koos Paul McCartneyga, kuid Harrison vastas, et juba kümme aastat tagasi ei palunud Paul tal laulu "Let It Be" kaasa laulda, miks ta peaks seda praegu soovima.
• Bill Graham olevat ära öelnud bändidele Yes ja Foreigner, väites, et nende jaoks ei ole programmis vaba aega.
• Marillion, kes asus sel suvel briti edetabelite tipus albumiga "Misplaced Childhood", ei saanud Wembley kontserdi kutset, kuna bändi mänedžer ei olnud pidanud vajalikuks bändi solisti Fishi osalemist Band Aidi salvestusel.^[94]
• 1980. aastate ühte edukamat inglise bändi Depeche Mode ei kutsutud. Bändi liige Alan Wilder ütles, et nad ilmselt ei oleks kutset vastu võtnud. Tema arvamus oli, et heategevus peaks olema täielikult isiklik žest, millest ei saa mingit isiklikku kasu. Peaaegu kõigi "Live Aidis" osalenud artistide plaadimüügi näitajad aga tõusid märkimisväärselt ja see tulu tõenäoliselt ei jõudnud Etioopiasse.^[95]

Veendes artiste "Live Aidil" osalema, lubas Bob Geldof, et see on ühekordne esitus, mida rohkem ei näidata. Seetõttu kontserte algsel kujul ei salvestatud ja on säilinud ainult osalised telesalvestised. ABC-s isegi kustutati osa salvestisest, et järgida algset kokkulepet. MTV-s otsustati salvestised alles hoida, nende arhiivis on üle 100 "Live Aidi" lindi, kuid paljud lood on poolikud reklaamipauside ja saatejuhtide teksti tõttu. BBC-s otsustati ka osa lõike kustutada, et säästa salvestusruumi.^[96]

8. novembril 2004 anti neljal plaadil välja ametlik "Live Aidi" kontsertide DVD, mis sisaldab 10 tundi 16-tunnisest kontserdist.^[97] See koosneb põhiliselt BBC ja MTV salvestistest. DVD tootis Bob Geldofi ettevõte Woodcham Ltd., seda levitas Warner Music Vision. Bob Geldof otsustas selle välja anda peaaegu 20 aastat pärast kontserte, kui ta avastas, et müügilt võib leida palju piraatsalvestisi.^[98] Väljaandmine tekitas vaidlusi, sest suur osa esitustest otsustati välja jätta. Led Zeppelin ja Carlos Santana palusid ise oma esitused välja jätta. Led Zeppelin leidis, et nende esitus ei olnud tasemel. DVD-l on üle salvestatud mitmeid kohti, mis olid tehniliste apsude pärast halva kvaliteediga. Osa DVD müügitulust läheb heategevuseks.^[99] 2007. aastal anti välja Queeni DVD "Queen Rock Montreal", kus sisaldub ka nende "Live Aidi" täielik esitus, Freddy Mercury ja Brian May esitatud lugu "Is This the World We Created...?", bändi "Live Aidi" proov ning intervjuu ansambli liikmetega.^[100]

"Live Aidi" ülekannet vaatas üle 1,5 miljardi inimese, seetõttu salvestati üle maailma enamik videomaterjalist koduste vahenditega ja väga erineva kvaliteediga. Suurem osa sellest materjalist on monosalvestised, kuna tolleaegne kodune tehnika enamasti ei võimaldanud stereosalvestust. Need salvestised ringlevad huviliste käes ja on jõudnud ka internetti. Kuna ametlik DVD ei sisalda kõiki esitusi, on mitteametlikud salvestised siiani kõige täielikum materjal. Kuid DVD on ainus ametlik ja kvaliteetne väljaanne, mille müügitulust osa kasutatakse näljahäda leevendamiseks ehk eesmärgi nimel, mistõttu "Live Aidi" üritus üldse algatati.^[101]

• The Guardian 17.10.2004
• The Guardian arts
• MailOnline 25.03.2013
• The Inquire Daily News 30.07.2009
• National Museum of American History Smithsonian Institution
• The Key 13.07.2015