Jean Henri Dunant

Jean Henri Dunant
Jean Henri Dunant
Sünniaeg	8. mai 1828; Genf
Surmaaeg	30. oktoober 1910 (82-aastaselt); Heiden
Amet	ettevõtja, kirjanik
Autasud	Nobeli rahuauhind, Auleegioni ordeni kavaler, Vasa orden
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Jean Henri Dunant (ka Henry Dunant; Henri Dunant; 8. mai 1828 – 30. oktoober 1910) oli Šveitsi ettevõtja ja ühiskonnategelane.

1859. aastal ärireisil viibides oli ta tunnistajaks Solferino lahingu tagajärgedele Itaalias, Itaalia teises iseseisvussõjas. Ta kogus kokku haavatud ning organiseeris kohalikest inimestest grupi kannatanute abistamiseks.

Ta avaldas oma mälestused ja kogemused raamatus "Un Souvenir de Solférino" ("Solferino mälestus" avaldati 2009. aastal ka eesti keeles), mille viimases peatükis teeb ta üleskutse luua vabatahtlikest koosnevaid erapooletuid abistamise gruppe ka teistes riikides. See inspireeris Rahvusvahelise Punase Risti komitee loomise 1863. aastal.

1864. aastal võeti Dunanti mõtetele tuginedes vastu I Genfi konventsioon – "Haavatute abistamine sõjaväljal".

1867. aastal läks ta pankrotti, kuna oli ühiskondliku tegevuse kõrval oma äri hooletusse jätnud. See tõi kaasa Genfi seltskonnast väljaheitmise ning Dunant oli sunnitud kodulinnast lahkuma.

1901. aastal anti Dunantile ja Frédéric Passyle esimene Nobeli rahuauhind.