Ivan Turgenev

Ivan Sergejevitš Turgenev (vene Иван Сергеевич Тургенев; 9. november (vkj 28. oktoober) 1818 Orjol – 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik.

Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas. Tema isa Sergei Turgenev oli sõjaväelane, raskejalaväe polkovnik, ema Varvara Lutovinova oli pärit rikkast aadlisuguvõsast. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus 10 kilomeetri kaugusel Mtsenski linnast Orjoli kubermangus. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada lastele haridus. Turgenevi ema oli prantsuse kultuuri austaja, kodus räägiti prantsuse keeles, isegi palveid loeti prantsuse keeles.^[1]

Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastaselt Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. Aasta pärast kolis perekond Peterburi, mistõttu astus Turgenev Peterburi Ülikooli. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu.

1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus luba teha filosoofia magistrikraadi eksam. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesed trükki jõudnud teosed olid 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed".

1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad". Pärast seda kirjutas Turgenev romaanid "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul", mis kõik said populaarseks.

Alates 1862. aastast elas Turgenev välismaal, peamiselt Baden-Badenis ja Pariisis. Seal valmis ka tema menukaim romaan "Uudismaa".

Turgenev suri 1883. aastal Pariisi lähistel Bougivalis. Tema põrm toimetati kirjaniku soovi järgi Peterburi ja ta on maetud Volkovka õigeusu kalmistule.

• "Rudin" ("Рудин", 1856; eesti keeles 1939, 1950, 1960, tõlkija F. Kõlli)
• "Aadlipesa" ("Дворянское гнездо", 1859; eesti keeles 1954, tõlkija F. Kõlli)
• "Eelõhtul" ("Накануне", 1860)
• "Isad ja pojad" ("Отцы и дети", 1862)
• "Suits" ("Дым", 1867; eesti keeles 1995, tõlkija Hans Luik)
• "Uudismaa" ("Новь", 1877)

• "Жид" (1846)
• "Бретёр" (1847)
• "Петушков" (1848)
• "Дневник лишнего человека" (1849)
• "Mumuu" ("Муму", 1852)
• "Küti kirjad" ("Записки охотника", 1852)

• "Kolm portreed"
• "Kolm kohtamist"
• "Sissesõiduhoov"
• "Vaikne nurgake"
• "Asja"
• "Esimene armastus"
• "Stepi kuningas Lear"
• "Laul võidutsevast armastusest"

• 1956 "Kuu aega maal"

• "Isad ja pojad" (Tallinna Linnateater; lavastaja Adolf Šapiro, esietendus 20. märtsil 2002)
• "Kuu aega maal" (Eesti Draamateater; lavastaja Mihhail Mokejev, esietendus 5. novembril 2006)

Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev.

• Valmar Adams, "Turgenev eesti keeles" – Looming 1957, nr 6, lk 925–929
• Valmar Adams, "Armastus Turgenevi jutustustes" – Looming 1968, nr 11, lk 1741–45 ja V. Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 226–233
• Albert Trummal, "G. Flaubert'i sõber ja kriitik" (Ivan Turgenev) – Edasi 17.11.1968
• Jüri Šumakov ja Ann Malts, "Ivan Turgenev ja Eesti" – Sirp ja Vasar 2. september 1983
• Ilmar Rootsi, "Ivan Turgenev jahikirjaniku ja jahimehena" – Eesti Jahimees 2003, nr 11, lk 39 ja nr 12, lk 42–43
• Vladimir Tšiž, "Turgenev kui psühhopatoloog" – V. Tšiži raamatus "Kirjanik psühhiaatri silmis", tõlkinud Antti Lääts, Ilmamaa, Tartu 2010, lk 67–150 ja viited lk 414–415; ISBN 9789985773567

• Kalle Käsper, "Turgenevi kaunis kunst" (jutukogu "Kevadveed", 1999, arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 22. jaanuar 2000, lk 10
• Peeter Olesk, Romaaniülikool: Ivan Turgenev "Isad ja pojad" – Eesti Päevaleht 4. mai 2007, lk 28