Iiri keel

iiri keel (gaeilge)
Kõneldakse	Iirimaa ; vähesel määral ka Põhja-Iirimaal, USAs, Kanadas, Austraalias
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	1,3 miljonit, sh 138 000 emakeelena
Keelesugulus	indoeuroopa keeled; keldi keeled; gaeli keeled; iiri keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Iirimaa, Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1	ga
ISO 639-2	gle

Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda Iirimaal hinnanguliselt 138 000 iirlast. ^[1]

Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Iiri keele kõnelejate kompaktset asuala, kus iiri keelel on esimese keele staatus, nimetatakse Gaeltachtideks. Need asuvad peamiselt Donegali, Mayo, Galway, Kerry ja Corki krahvkonnas, väiksemad kogukonnad ka Waterfordi lõunaosas ja Meathi krahvkonnas. Kokku elab nendel aladel umbes 86 000 inimest, kes räägivad kõik kas esimese või teise keelena vabalt iiri keelt.

21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret: Munsteri murre (lõunamurre), Connachti murre (keskmurre) ja Donegali murre (põhjamurre). 20. sajandil suri välja Leinsteri murre (idamurre). Murdeerinevused on väikesed. Ametlikus läbikäimises ja hariduses kasutatakse 20. sajandi keskel standardiseeritud uusiiri keelt (An Caighdeán Oifigiúil).