Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Kronotüüp

Allikas: Vikipeedia

Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Selle järgi, millal süüakse, magatakse, töötatakse või vaba aega sisustatakse, jaotatakse inimesed skaalal varajasest hiliseni erinevateks kronotüüpideks. Inimpopulatsioonis on levinumad (~60%) keskmise kronotüübiga inimesed, kelle päevakava jääb hommikul kaheksa ja õhtul kaheteistkümne vahele. Suuruselt järgmine grupp on hilised kronotüübid ja kõige vähem on ühiskonnas varajasi kronotüüpe.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

USA teadlased G. L. Freeman ja C. I. Hovland olid esimesed, kes juba 1930. aastatel avaldasid uurimuse, kus vaatlesid indiviidide päevase eelistuse erinevusi. Neile järgnes Chicago Ülikooli füsioloogia emeriitprofessor Nathaniel Kleitman ning pärast mitut aastakümmet demonstreerisid saksa teadlased Aschoff ja Wever, et selline indiviidide varieeruvus on seotud inimeses peituva ööpäevase rütmi erinevusega. Süstematiseeritumaks läksid kronotüübi uuringud alles 20. sajandi viimasel veerandil. Lisaks füsioloogiliste parameetrite ja vaimse võimekuse erinevustele on ööpäevase rütmi uuringud näidanud nüüdseks olulisi erinevusi varajaste ja hiliste kronotüüpide käitumises, tervises ja iseloomus.[2]

Endogeenne ööpäevane kell

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõikides elusorganismides funktsioneerib endogeenne ööpäevane kell, mis tekitab bioloogilisi rütme. Need on ~24 tunni pikkused nn tsirkadiaansed (circa diem) füsioloogilised ja käitumuslikud võnked, mis on mõjutatud organismi seesmistest ja välistest muutustest. Imetajatel kontrollib tsirkadiaanseid rütme kellakeskus ehk stimulaator, mis asub optilisest kiasmist (nägemisnärvide ristumiskohast) ülevalpool olevas hüpotalamuse suprakiasmaatilises rakutuumas (SCN). Ööpäevane kell kontrollib füsioloogiat mitmel eri tasandil, geeniekspressioonist keerulise käitumiseni (nt uni). Kui kõrvaldada päikesevalgusest tulenev ja sotsiaalne mõju, siis bioloogiline kell "jookseb vabalt", umbes 24-tunnise perioodiga, aga reaalselt sünkroonivad zeitgeberi signaalid bioloogilise kella ööpäeva 24-tunnise perioodiga.[3]

Zeitgeberi signaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Zeitgeberi (saksa keeles 'sünkronisaator') signaalid on välised mõjurid, mis sünkroonivad organismi endogeennseid rütme Maa 24-tunnise päeva ja öö vaheldumise tsükliga ning 12 kuu tsükliga.[4] Kõige tugevam zeitgeber on valgus, mis muudetakse silmapõhjas retinaalseteks signaalideks ja need omakorda viiakse läbi nägemisnärvide SCN-i, kus SCN-i neuronite abil pannaksegi 24-tunnine rütm täpselt paika.[3] Lisaks kuuluvad zeitgeberide hulka veel temperatuur, sotsiaalsed interaktsioonid, ravimite manustamine, füüsiline aktiivsus ja toitumisharjumused. Endogeennse- ja eksogeennse kella sünkroonis hoidmiseks tekitavad zeitgeberid muutusi organismi molekulaarsetes komponentides.[4] Näiteks käbikeha hormooni melatoniini tase on valgusest mõjutatud. Melatoniin omakorda põhjustab muutusi kehatemperatuuris. Üldiselt hakkab kehatemperatuuri maksimumis toimuma melatoniini sekretsioon, mis saavutab oma ööpäevase tipu natuke enne, kui kehatemperatuur langeb miinimumi. Temperatuuri uue tõusuga kaasneb ärkamise protsess.[5]

Varajane ja hiline kronotüüp

[muuda | muuda lähteteksti]

Endogeensetest mõjudest tuleneva ööpäevase eelistuse järgi jagunevad inimesed varajase, hilise ja keskmise kronotüübiga inimesteks.

Varajane kronotüüp

[muuda | muuda lähteteksti]

Varajased ehk "lõokesed" ärkavad hommikul vara spontaanselt ja tunnevad ennast erksana. Lisaks on nad õhtul võimelised varakult uinuma.[6] Seega elavad varajased kronotüübid sünkroonis päikesega ja jõuavad oma aktiivsuse ning kehatemperatuuri tippu päeva esimeses pooles.[7] Hommikuinimestel on üldiselt tervislikum eluviis ning vähem sisemise- ja sotsiaalse kella erinevusest tulenevaid probleeme.

Hiline kronotüüp

[muuda | muuda lähteteksti]

Hilised ehk "öökullid" lähevad hilja voodisse ja tõusevad sageli üles alles keskpäeval. Neil on raske kohaneda varase ärkamisega, mida võib nõuda töö või mõni muu kohustus. Nad saavutavad oma tegutsemisvalmiduse õhtu saabudes või lausa hilistel tundidel.[6] Hilistel kronotüüpidel on une algus, ülestõusmise aeg, kehatemperatuuri miinimum ja melatoniini vastav tase 2–3 tundi hilisem kui varajastel kronotüüpidel, aga aktiivsuse tipp saavutatakse alles 4 tundi hiljem.[8]

Hilise kronotüübiga kaasnevad probleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Hilistel kronotüüpidel esineb sagedamini uimastite tarbimist, stressi, unehäireid, depressiooni, sesoonset depressiooni või tähelepanu puudulikkuse häiret (attention deficit disorder).

Noorukites paistab õhtune kronotüüp olevat seotud käitumuslike- ja emotsionaalsete probleemidega ning riskialti käitumisega (agressiivsus, raskesti kasvatatavus, harjumuspärane mõnuainete tarvitamine või enesetapumõtted).[9] Selle kõige põhjuseks võib olla hilise kronotüübiga kaasnev päevane unisus või sotsiaalne "vööndivahetusväsimus" (social jetlag). See on olukord, mis tekib, kui sotsiaalne ja bioloogiline kell ei ole omavahel kooskõlas. Väsimus tekib üldiselt lennates, kui ületatakse erinevaid ajavööndeid, mis omakorda põhjustab situatsiooni, kus bioloogilise kella tõttu hiline uinumine ja sotsiaalse kella tõttu varajane ülestõusmine tekitavad une puudujäägi.[10] Sotsiaalne "vööndivahetusväsimus" on minimaalne neil, kes magavad üldiselt samadel aegadel ja sama kaua nii töö- kui ka puhkepäevadel.[11]

Tsirkadiaanse rütmi patoloogiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ekstreemsetel kronotüüpidel on täheldatud ööpäevase rütmi häireid.

Ekstreemsetel "lõokestel" võib esineda äärmuslikult varajase unefaasi sündroom ASPS (advanced sleep phase syndome), mis äratab nad äärmiselt vara üles ja ei lase uuesti uinuda.[12]

Ekstreemsetel "öökullidel" võib esineda ekstreemsetele "lõokestele" vastupidine probleem, äärmuslikult hilise unefaasi sündroom DSPS (delayed sleep phase syndrome), mis võib tekitada lausa insomniat ja mille tõttu lükkub hommikune ärkamine väga pikalt edasi.[12]

Kronotüüp ja vanus

[muuda | muuda lähteteksti]

On näidatud, et kronotüüp ei sõltu ainult geneetikast ja keskkonnateguritest, vaid ka vanusest. Lapsed on üldiselt varajasemad kronotüübid ja muutuvad arengu käigus üha hilisemateks. Kõige hilisem kronotüüp saavutatakse kahekümnendateks eluaastateks. Pärast seda hakkab kronotüüp jälle varajasemaks muutuma. Kuna üldise fenomeni järgi saabub naistel küpsus varem kui meestel, siis nende hiliseim kronotüüp on 19,5-aastaselt ja meestel 21-aastaselt. Eeltoodu tõttu on mehed ka terve oma täiskasvanuea üldiselt naistest hilisema kronotüübiga. Selline erinevus kahe soo vahel kaob siis, kui naistel algab menopaus ehk keskmiselt 50. aastatel. 60. aastatest läheb kronotüüp üldiselt isegi varajasemaks, kui see oli lapsepõlves.[3]

Kronotüüp kui noorukiea lõpu marker

[muuda | muuda lähteteksti]

Kronotüübi kõikumise tõttu varajasest hilisesse ja tagasi, on see väga heaks markeriks, et märkida indiviidid nooruki- ja täiskasvanuea vahelist piiri. Kui puberteediea lõppu määratakse lihtsalt luude kasvu peatumisega, siis noorukiea lõppu on raske defineerida, sest see on segu füüsilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest muutustest. Üheks noorukiea tunnuseks on võime püsida kaua üleval ja magada hommikul seetõttu pikemalt, kuid umbes 20. eluaastal olukord muutub, sest paljud hormoonid (kasvuhormoon, kortisool), mida keha sünteesib ja mis samuti und mõjutavad, on vanusest sõltuvad ning nende sekretsioon üleminekuvanuses muutub. Seega on kronotüübi uuesti varasemaks muutumise algus üheks noorukiea lõpu markeriks.[13]

Kronotüübi määramise küsimustikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese ööpäevaseid käitumisharjumusi hinnatakse tavaliselt küsimustike abil.

  • MEQ (Morningness-Eveningness Questionnaire) – esitatud küsimused on enamasti subjektiivsed ja üles ehitatud viisil, kus indiviid võrdleb end teistega. Lisaks sisaldab ka hüpoteetilise situatsiooni küsimusi. MEQ ei hinda töö- ja puhkepäevi eraldi, ega küsi täpset aega, millal magama minnakse. Tuleb arvestada, et MEQ töötati välja enne, kui esimene kellageen avastati, ehk enne, kui geneetiline lähenemine unele sai populaarseks.[3]
  • MCTQ (The Munich ChronoType Questionnaire) – loodi pärast esimese kellageeni avastamist. MCTQ hindab kronotüüpi väga täpselt. See sisaldab lihtsaid ja otseseid küsimusi une ja aktiivsuse kohta. Kõik küsimused käivad töö- ja puhkepäevade kohta eraldi.[3] MCTQ tüüpi uneküsimustikku kasutab ka Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu.[14]
  • STQ (Sleep Timing Questionnaire) – küsimustik, mis on välja töötatud nii, et saadav informatsioon on võrdne nädalapikkuse unepäeviku informatsiooniga. STQ mõõdab töö- ja puhkepäevade tavalist voodisse heitmise ja ülestõusmise aega eraldi. Mõõtmistulemustest arvutatakse voodis veedetud aeg (TIB) samuti eraldi.[15]

Et uurida kronotüübi seoseid unepatoloogiatega ning isiksuse- ja käitumuslike tunnustega, kasutatakse veel muidki küsimustikke.

  • PSQI (Pittsburgh Sleep Quality Index) – annab ülemaailmselt kasutatava unepatoloogia skoori, mille väärtused võivad olla vahemikus 0–21 vahel. Mida suurem skoor, seda halvem uni ning tulemused; kõik väärtused üle 5 näitavad juba võimalikku unepatoloogiat.[15]
  • ESS (The Epworth Sleepiness Scale) – kasutatakse päevase unisuse hindamiseks. Tulemused varieeruvad vahemikus 0˗̶ 24. Suurfemad väärtused näitavad tugevamat päevast unisust.[15]
  • AFFM (Zuckerman`s Alternative Five Factor Model of personality) – ühendab viis põhilist iseloomujoont: avatus, kohusetundlikkus, ekstravertsus, leplikkus ja neurootilisus. Selle küsimustiku abil on selgunud, et hilised kronotüübid on rohkem ekstravertsed ja neutootilised kui varajased kronotüübid. Samas varajased kronotüübid on leplikumad ja kohusetundlikumad.[9]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Carolyn Schur "Birds of a Different Feather" https://web.archive.org/web/20090413193116/http://www.nightowlnet.com/archive07.htm
  2. ↑ Halszka, Oginska "Can you feel the rhythm? A short questionnaire to describe two dimensions of chronotype" Personality and Individual Differences 50 (2011) 1039- 1043
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Roenneberg, Kuehnle, Juda, Kantermann, Allebrandt, Gordijn, Merrow "Epidemiology of the human circadian clock" Sleep Medicine Reviews (2007) 11, 429- 438
  4. ↑ 4,0 4,1 Toh, Kong Leong (2008). "Basic Science Review on Circadian Rhythm Biology and Circadian Sleep Disorders" Annals Academy Med Singapore 37 (8): 662–8. Retrieved 2009-08-15
  5. ↑ Wyatt, Ritz-De Cecco, Czeisler, Dijk "Circadian temperature and melatonin rhythms, sleep, and neurobehavioral function in humans living on a 20-h day" American Journal of Physiology (1999)
  6. ↑ 6,0 6,1 Schneider, Vasconcellos, Dantas, Levandovski, Caumo, Allebrandt, Doring, Hidalgo "Morningness-eveningness, use of stimulants, and minor psychiatric disorders among undergraduate students" International Journal of Psychology, 2011, 46 (1), 18- 23
  7. ↑ Adan et al., 2008; Tankova et al., 1994
  8. ↑ Lack, Bailey, Lovato, Wright "Chronotype differences in circadian rhythms of temperature, melatonin, and sleepiness as measured in a modified constant routine protocol" Nature and Science of Sleep 2009: 1, 1–8
  9. ↑ 9,0 9,1 Muro, Gomá-i-Freixanet, Adan "Morningness- eveningness, sex, and the alternative five factor model of personality" Chronobiology International, 26 (6): 1235- 1248, (2009)
  10. ↑ Wittmann, Paulus, Roenneberg "Decreased Psychological Well-Being in Late Chronotypes ` is Mediated by Smoking and Alcohol Consumption" 2010 Informa Healthcare USA, Inc. Substance Use and Misuse, 45: 15- 30
  11. ↑ Wittmann, Dinich, Merrow, Roenneberg "Social Jetlag: Misalignment of Biological and Social Time" Chronobiology International, 23 (1&2): 497- 509, (2006)
  12. ↑ 12,0 12,1 Caroline H. Ko, Joseph S. Takahashi "Molecular components of the mammalian circadian clock" Human Molecular Genetics (2006) Vol 15, Review Issue No. 2
  13. ↑ Roenneberg, Kuehnle, Pramstaller, Ricken, Havel, Guth, Merrow "A marker for the end of adolescence" Current Biology Vol 14 No 24 R1038
  14. ↑ Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu http://www.geenivaramu.ee/documents/estoniangenomecenter.pdf[alaline kõdulink]
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Soehner, Kennedy, Monk "Circadian Preferences and Sleep-Wake Regularity: Associations with Self- Report Sleep Parameters in Daytime- working Adults" Chronobiology International, 28(9): 802- 809, (2011)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kronotüüp&oldid=6208941"