Kemokiinid
Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C.
Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.
Kemokiinide funktsiooniks on mitmete rakkude sundviimine nakkus- või põletikukoldesse, lisaks reguleerivad kemokiinid lümfikudede ja närvisüsteemi arengut ja leukotsüütide migratsiooni, küpsemist, aktivatsiooni jm.
Varem on neid liigitatud α,β,γ ja δ- rühma, tänapäeval liigitatakse aga sellisteks perekondadeks nagu CC- (β-kemokiinid), CXC- (α-kemokiinid), CX3C- (δ- kemokiinid) ja C- (γ-kemokiinid) perekond.
Kemokiinid liigitatakse tsütokiinide hulka.
Kemokiinid ja kemokiiniretseptorid avastati leukotsüütide signaalmolekulidena, mille ülesandeks peetakse lümfirakkude sundliikumist keemiliste ärritite toimel.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kemokiinide roll on ebaselge, kuna neid seostatakse ka paljude haiguslike seisunditega, nagu allergia, ateroskleroos, mitmed infektsioonhaigused ja põletikulised haigused (kemoatraktant põletikutsütokiinidele) ning kasvajad (kemokiinid kiirendavad angiogeneesi).
Ebola viirushaigus
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus
Gabonis ja Kongo Vabariigis 1996 ja 2003 aset leidnud Ebola viiruse põhjustatud Ebola viirushaiguse puhangute ajal kogutud vereproovide in vitro uuringute alusel seostatakse surmlõppega põletikutsütokiinide (IL-1β, IL-1RA, IL-6, IL-8, IL-15 ja IL-16) ning kemokiinide ja kasvufaktorite (MIP-1α, MIP-1β, MCP-1, M-CSF, MIF, IP-10, GRO-α ja eotaxin) hüpersekretsiooni.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nadia Wauquier, Pierre Becquart, Cindy Padilla, Sylvain Baize, Eric M. Leroy,Human Fatal Zaire Ebola Virus Infection Is Associated with an Aberrant Innate Immunity and with Massive Lymphocyte Apoptosis, 5.oktoober 2010, DOI: 10.1371/journal.pntd.0000837, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karen L. Hutchinson ja Pierre E. Rollin, Cytokine and Chemokine Expression in Humans Infected with Sudan Ebola Virus, J Infect Dis. (2007) 196 (Supplement 2): S357-S363., doi: 10.1086/520611, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) (inglise keeles)
- Villu Päärt, HI-viiruse üks avastajaid tuleb Tartusse, 22.09.2011, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)
- Kemokiinid ja bakterid
- Mikrogliia ja tuberkuloosi mükobakter
- R. Bryan Rock, Shuxian Hu, Genya Gekker, Wen S. Sheng, Barbara May, Vivek Kapur ja Phillip K. Peterson, Mycobacterium tuberculosis–Induced Cytokine and Chemokine Expression by Human Microglia and Astrocytes: Effects of Dexamethasone, J Infect Dis. (2005) 192 (12): 2054-2058., doi: 10.1086/498165, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Staphylococcus aureus
- Bénédicte Fournier, The function of TLR2 during staphylococcal diseases, Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
- Kemokiinid ja haiguslikud seisundid
- Alzheimeri tõbi : Azizi G, Khannazer N, Mirshafiey A., The Potential Role of Chemokines in Alzheimer's Disease Pathogenesis. Lühikokkuvõte., Am J Alzheimers Dis Other Demen., 8. jaanuar 2014, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014)(inglise keeles)