Komodo varaan
| Komodo varaan | |
|---|---|
 Komodo varaan Indoneesias Ragunani loomaaias, kus on imiteeritud savanni | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Scleroglossa |
| Sugukond |
Varaanlased Varanidae |
| Perekond |
Varaan Varanus |
| Liik |
Komodo varaan |
| Binaarne nimetus | |
|
Varanus komodoensis Ouwens, 1912 | |
 | |
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja.
Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt.[2] Ta on üks suurematest tänapäeva roomajatest, kes võib kasvada rohkem kui 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 70 kg.[2]
Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellise ökoloogilise niši.[3][4] Uuemates uurimustes seostatakse komodo varaanide mõõtmeid varem Indoneesias ja Austraalias elanud ning koos teiste megafauna esindajatega pleistotseenis välja surnud hiiglaslike varaanide reliktpopulatsiooniga.[5]
Komodo varaanid domineerivad oma ökosüsteemis tänu oma mõõtmetele.[6] Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Komodo varaanid peavad jahti peamiselt hirvedele, kuid suure osa nende toidust moodustavad raiped.[2]
Varem on ekslikult arvatud, et komodo varaanid kasutavad saagi tapmiseks oma suus elutsevaid patogeenseid baktereid. Uuemad uuringud on kindlaks teinud, et komodo varaanide süljes olev mikrofloora sarnaneb teiste kiskjate omaga ega põhjusta saakloomas surmavat infektsiooni.[7] Komodo varaanide surmav hammustus tuleneb antikoagulatiivse toimega mürgist, mis eritub alalõuas asetsevatest mürginäärmetest.[8]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on arvanud komodo varaani eriti ohustatud liikide hulka. Komodo varaan on looduskaitse all ja tema kaitseks loodi 1980. aastal Komodo rahvuspark.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jessop, T., Ariefiandy, A., Azmi, M., Ciofi, C., Imansyah, J. & Purwandana, D. (2021). Varanus komodoensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ciofi, Claudio (2004). Varanus komodoensis. Varanoid Lizards of the World. Bloomington & Indianapolis: Indiana University Press. Lk 197–204. ISBN 0-253-34366-6.
- ↑ Chris Mattison (1992). Lizards of the World. New York: Facts on File. Lk 16, 57, 99, 175. ISBN 0-8160-5716-8.
- ↑ Burness G, Diamond J, Flannery T (2001). "Dinosaurs, dragons, and dwarfs: The evolution of maximal body size" (Free full text). Proc Natl Acad Sci USA. 98 (25): 14518–23. DOI:10.1073/pnas.251548698. ISSN 0027-8424. PMC 64714. PMID 11724953.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Hocknull SA, Piper PJ, van den Bergh GD, Due RA, Morwood MJ, Kurniawan I (2009). Turvey, Samuel T. (toim). "Dragon's Paradise Lost: Palaeobiogeography, Evolution and Extinction of the Largest-Ever Terrestrial Lizards (Varanidae)" (Free full text). PLoS ONE. 4 (9): e7241. DOI:10.1371/journal.pone.0007241. ISSN 1932-6203. PMC 2748693. PMID 19789642.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tim Halliday, Kraig Adler, toim (2002). Firefly Encyclopedia of Reptiles and Amphibians. Hove: Firefly Books Ltd. Lk 112, 113, 144, 147, 168, 169. ISBN 1-55297-613-0.
- ↑ Goldstein, EJ. "Anaerobic and aerobic bacteriology of the saliva and gingiva from 16 captive Komodo dragons (Varanus komodoensis): new implications for the "bacteria as venom" model". Journal of zoo and wildlife medicine – cit. via PubMed.
- ↑ Rachel Nowak (18.05.2009). "Venom is key to Komodo dragon's killing power". New Scientist. Vaadatud 26.12.2017.