Da Vinci kood

See artikkel räägib romaanist; filmi kohta vaata artiklit Da Vinci kood (film)

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Da Vinci kood
Originaali pealkiri	The Da Vinci Code
Autor	Dan Brown
Tõlkija	Matti Piirimaa
Kaane kujundaja	Tarmo Puudist
Päritolumaa	Ameerika Ühendriigid
Keel	inglise
Žanr	kriminaalromaan
Kirjastaja	Doubleday (originaal) Ersen (eesti keeles)
Ilmumisaeg	2003 (originaal) 2003 (eesti keeles)
Lehekülgi	511
ISBN	ISBN 9985769384

"Da Vinci kood" on Dan Browni 2003. aastal ilmunud kriminaalromaan, kus kujutatakse Jeesuse ja Maarja Magdalast järglase olemasolu, kelle "vereliin" ulatub tänapäeva.

Romaani märksõnadeks on püha graal, Merovingid, Siioni Prioraat, Montségur, katarid, templirüütlid, Philippe IV Ilus, roosiristlased, Rennes-le-Château, Bérenger Saunière, taas Siioni Prioraat ja Šotimaal asuv Rosslyni kabel.

Sisu tänapäevane osa hõlmab 24 tunni jooksul toimuvaid sündmusi, peamiselt Pariisis, Londonis ja Šotimaal. Harvardi Ülikooli professor Robert Langdon ja Sophie Neveu (koodide salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust.

Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks “tõde”, et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma.

Selle salateadmise kohaselt oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal temast rase ja Prantsusmaal on tänaseni säilinud nende järeltulijatest alguse saanud kuninglik suguvõsa. Reaalse karika või peekri asemel oli püha graal Maarja Magdaleena ise – “anum”, kes hoidis oma üsas Jeesuse verd, kandes tema last.

Väidetavalt on Siioni prioraat peitnud Graali reliikvia – Maarja Magdaleena luud koos arvukate dokumentidega, mis tõendavad Jeesuse otsest vereliini. See avaldatakse maailmale kui selleks on saabunud õige aeg.

Loos on vandenõusse segatud katoliku preestriordu Opus Dei (ladina keeles “Jumala töö”) liikmed, et hoida tõde varjatuna, kuna selle ilmsikstulek ei õõnestaks mitte ainult patriarhaalset katoliku kirikut, mis on naisi alla surunud, vaid lükkaks ümber kogu kristluse alused.

• Maailm on teinud tohutu vea, asendades maa-ema Jumal Isaga.
• Algkristlased ei uskunud, et Jeesus oli jumalik, vaid ainult, et ta oli lihtsalt jutlustaja ja suur prohvet.
• Peale Rooma keisri Constantinus Suure väidetavat pöördumist kristlusse võttis ta riigikiriku aluseks idee Jeesuse jumalikkusest, et saavutada meeste ülemvõim ja naiste allasurumine.
• Nikaia kirikukogu, mille Constantinus aastal 325 m.a.j kokku kutsus, otsustas, millised evangeeliumid peavad Uues Testamendis sisalduma.
• Nikaia kirikukogu jättis välja hulga gnostilisi kirju Jeesuse elust, et kujutada teda jumaliku, mitte tavalise (ja sureliku) abielumehena.

• Gnostiline kirjandus (gnostitsism)
• Leonardo da Vinci (maal “Püha õhtusöömaaeg”)
• P lade
• Püha graal
• Da Vinci kood (film)

• Teose kirjeldus Dan Browni kodulehel (inglise keeles)
• "Da Vinci kood" Ulmekirjanduse BAASis
• Da Vinci koodi lahtimuukimine, Eesti Ekspress, 27. jaanuar 2005.
• "Da Vinci kood" – bestseller või keelatud kirjandus?, Postimees, 18. juuni 2005.