Georg von Oettingen

Georg Philipp von Oettingen 22. november (10. november vkj) 1824 Visusti – 16. veebruar (3. veebruar vkj) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.

Georg von Oettingen õppis Tartu Ülikoolis algul ühe õppeaasta õigusteadust (1841–1842) ja läks siis arstiteaduskonda, kus õppis 1842–1847. 1848 sai ta meditsiinidoktori kraadi. Kuni 1853. aastani Tartus ja Riias, seejärel jätkas teadustegevust välismaal Berliinis, Viinis, Pariisis, Londonis, Edinburghis ja Dublinis ning külastas Põhja-Ameerikat. Lühikest aega töötas ta arstina Peterburis.

1854 võeti ta tööle dotsendina Tartu ülikooli arstiteaduskonna kirurgiakateedrisse. Alates 1855 oli ta erakorraline professor, alates 1857 korraline professor. 1856 sai ta ülikooli haigla peaarstiks. 1859–1865 oli ta ülikooli prorektor, 1867–1868 arstiteaduskonna dekaan ja 1868–1876 Tartu ülikooli rektor.

Vene-Türgi sõja ajal töötas ta Punase Risti haiglas peaarstina. Pärast sõda oli ta 1878–1891 Tartu linnapea.

Georg von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor ja silmakliiniku direktor. Enne teda käsitleti oftalmoloogiat kirurgia osana ja seda andsid kirurgia õppejõud. Teda peetakse maailma esimeseks arstiks, kes andis amüloidoosi põhjaliku kirjelduse.

Georg Philipp von Oettingen oli maamarssali Alexander von Oettingeni poeg^[1]. Tema vennad olid teoloog Alexander von Oettingen (1827–1905) ja füüsik Arthur von Oettingen (1836–1930).

Esimest korda abiellus ta 16. detsembril 1854 Marie von Seidlitziga (11. aprill 1832–3. detsember 1903). Tema äi oli tõeline riiginõunik, professor, meditsiinidoktor ja audoktor Karl von Seidlitz, Väätsa, Unipiha ja Maeru mõisnik. Ämm Marie Weltzien kuulus Vene aadlisse. Neil sündis poeg Wolfgang von Oettingen (1859–1943), kes oli kunstiajaloolane ning Weimaris asuvate Goethe riikliku muuseumi ning Goethe ja Schilleri arhiivi direktor. Georg von Oettingeni esimene abielu lõppes lahutusega.

Seejärel abiellus ta 14. juulil 1875 Tartus parunessi Dorothea von Wrangelliga (16. veebruar 1847 Tallinn – 4. märts 1916 Tallinn). Äi oli Ruilast pärit kindralleitnant parun Georg von Wrangell ja ämm oli Karoline von Schwebs. Sellest abielust sündis Herbert von Oettingen (1878–1946), kes oli Saksamaal pastor. Kui 1933 võtsid natsid üle Saksamaa evangeelse luterliku kiriku, oli Herbert nende seas, kes moodustas Usutunnistajate kiriku, mis oli kaudselt natsivastane ja mis polnud soosingus, aga mille liikmeid ka otseselt ei represseeritud.

• De ratione, qua calomelas mutetur in tractu intestinali 1848
• Observationes quaedam de cataractae operatione extractionis ope instituenda 1854
• Mittheilungen aus der Chirurgischen Abtheilung der Universitätsklinik zu Dorpat betreffend das Jahr 1856 1857
• Mittheilungen aus der Chirurgischen Abtheilung der Universitätsklinik zu Dorpat betreffend das Jahr 1858 1860
• Populäre Anleitung zur Pflege und Behandlung der unter der ländlichen Bevölkerung in den Ostseeprovinzen Ruszlands, insbesondere in Livland, am häutigsten vorkommenden Augenkrankheiten 1860
• Mittheilungen aus der chirurgisch-ophthalmiatrischen Klinik in Dorpat 1864
• Klinische Studien 1866
• Die ophthalmologische Klinik Dorpats in den drei ersten Jahren ihres Bestehens 1871
• Zur Casuistik und Diagnostik der Orbitaltumoren 1874

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust