Arutelu:Iraak

Kas see uus lipp on juba kasutusele võetud? Andres 07:09, 27 Apr 2004 (UTC)

Nii võis eilsest Postimehe uudisest, inglise viki Iraagi lipu artiklist ja sealsest välislingist aru saada. -- Urmas 07:50, 27 Apr 2004 (UTC)

Siis tuleb see uus lipp panna ka artiklisse "Iraagi lipp". Vana lipp las jääb ka artiklisse sisse. Andres 07:55, 27 Apr 2004 (UTC)

"Uut" lippu ei ole faktiliselt kasutusele võetud, selle asemel on pisut modifitseeritud vana lipp. Andres 06:45, 9 Jun 2005 (UTC)

Mis on riigi ametlik nimi? Inglise vikis on öeldud, et 2003. aastal taastati nimi "Iraagi Riik" "Iraagi Vabariigi" asemel. Meil ja mujal kaon antud "Iraagi Vabariik". Andres 21:09, 2 Jun 2004 (UTC)

Riigi ametlikku nime muudetakse konstitutsiooniga. Okupatsiooni tingimustes konstitutsiooni muuta ei saa. - Urmas 04:07, 3 Jun 2004 (UTC)

See on vast argument! Siis vist tuleks lause nime muutuse kohta kas lihtsalt välja võtta või siis lisada selgitused. Minul lähemaid andmeid ei ole. Aga kui nüüd kuu aja pärast hakkab kehtima ajutine konstitutsioon, kas siis on okupatsioon lõppenud või kestab ikka edasi? Andres 05:39, 3 Jun 2004 (UTC)

Mis nad sinna ajutisse konstitutsiooni kirjutavad?

Okupatsioon ja võõrvägede maal viibimine pole päris samad asjad. Mingi analoogia peaks olema Eestiga 1991-1994. - Urmas 05:54, 3 Jun 2004 (UTC)

Ingliskeelne tekst on siin, araabiakeelne siin.

Kas on kuskil dokument, milles kirjas, et "riigi (ametlik) nimi on..." ? Võib-olla ei osanud ma välja lugeda, kuid selles dokumendis seda otse öeldud ei ole. Muidugi on väga tore, et Iraagi vastu näidatakse üles respekti ja tituleeritakse teda riigiks.

USA suursaadiku (Negroponte) biograafias öeldakse riigina "uus Iraak", mis näitab üheselt, et tolle dokumendi ülesriputamise ajaks polnud Iraagile veel uut nime välja mõeldud. Vana aga ei kasutata (vana konstitutsioon on tühistatud?). - Urmas 07:34, 3 Jun 2004 (UTC)

Mis puudutab nime "Iraagi Riik" taastamist, siis KNAB annab riigi ametlikuks nimeks 1921-1958 "Iraagi Kuningriik". Inglise vikist lingitatud välisartikkel ütleb, et 1920-1958 kasutati nime "Iraagi Riik", ent möönab, et praegusel ajal on tegu väljapoole kasutatava nimega. (Mis on ka loogiline - kuidas saakski maailma demokraatlike riikide poolt okupeeitud riik kanda nime 'vabariik' ? Milline maiuspala oponentidele!) - Urmas 07:34, 3 Jun 2004 (UTC)

Jätaks ametlikud nimed enne uute kinnitamist muutmata, kuid märgiks tekstis, kes ja millal nime "Iraagi Riik" kasutas/kasutab. Kuningriigi-aegne nimi tuleks vist KNAB-ist üle küsida. - Urmas 07:37, 3 Jun 2004 (UTC)

Ma ei ole uurinud, kes selle nime "Iraagi Riik" kasutusele võttis. Inglise vikis on ilmselt ebatäpne jutt. Igatahes ajutise konstitutsiooni ingliskeelses tõlkes on mõnes kohas "State of Iraq". Riigi nime pole seal konkreetselt välja toodud. Andres 12:14, 3 Jun 2004 (UTC)

Arvan, et vähemalt artikli pealkirjas võiks kompromissina kirjutada "Şalāh ad-Dīn". Andres 11:02, 20 Sep 2004 (UTC)

Jah. Hiljem saab ju vajadusel ümber suunata. - Urmas 11:17, 20 Sep 2004 (UTC)

Võib-olla oleks parem, kui panna iga kubernerkonna nime lõppu "kubernerkond"? Andres 11:10, 20 Sep 2004 (UTC)

Nõus. Hakkasingi juba et kirjutama, kuid tekkis probleem - '-ah'-lõpuga. Kuidas seda hääldatakse? - Urmas 11:17, 20 Sep 2004 (UTC)

Hääldatakse [a], silp on rõhutu. Nii et tuleks kirjutada analoogiliselt nimega "As-Sulaymānīyah' kubernerkond" (linna nimi on As-Sulaymānīyah, kuid ülakoma lisandub, sest h-d ei hääldata). Andres 11:23, 20 Sep 2004 (UTC)

Panin tagasi ka vana lipu, sest pole siiani silmanud üheltki kanalilt, et iraaklased uut lippu kasutaksid. - Urmas 11:17, 20 Sep 2004 (UTC)

Kui artikkel on nii pikk, siis võib ju üks ja sama link ka mitu korda olla. Andres 10:05, 21 Apr 2005 (UTC)

Harri, mis alusel Sa vaidlustad kurdi keele staatust ametliku keelena? Andres 12:41, 30 Apr 2005 (UTC)

Alguses on kirjutatud, et Iraak on USA okupatsiooni all. Kas see peab paika? Andres 12:41, 30 Apr 2005 (UTC)

Panen "Poliitika" peatükist veidi materjali praegu siia, seda tuleks kirjutada kuskil mujal ja veidi teisel viisil:

Põhiseadus näeb ette ka usuvabaduse, sõnavabaduse ja koosolekute vabaduse ning seda peetakse isegi liberaalsemaks kui USA konstitutsiooni. Teisalt nägi põhiseadus ette, et võimu ülemineku päeval jõus olevaid seadusi ei saa tühistada. Peale selle võivad USA kui ÜRO poolt tunnustatud ametliku okupeerija väed jääda riiki kontrollima määramata ajaks pärast võimu üleandmist. Et Iraagi jõud ei ole praegu suutelised tagama turvalisust riigis, siis on oodata, et USA väed jäävad Iraaki paljudeks aastateks.

Põhiseaduse eelnõu punkti, mille kohaselt peetakse regionaalsed valimiskoosolekud, mis valivad üleriigilised juhid, lükkas ajatolla Ali al-Sistani tagasi. See kutsus esile massilised põhiseaduse eelnõu vastased rahumeelsed meeleavaldused. Sistani, kes on Iraagi šiiitide ülemvaimulik, väitis, et kavandatav valimissüsteem annab liiga suure manipuleerimisvõimaluse Ameerika-sõbraliku valitsuse valimiseks ega taga rahva esindatust.

-- Toomas 20. juuni 2006, kell 14.14 (UTC)

märtsist 2003 USA ja tema liitlaste, sh Eesti okupatsiooni all

Kas jätkuvalt?--Raamaturott (arutelu) 25. september 2014, kell 14:25 (EEST)[vasta]