2. Eesti Politseirügement

2. Eesti Politseirügement
Tegev	7. juuli 1944 – 20. august 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei Idarinne
Liik	jalavägi
Suurus	rügement
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinne
Ülemad
Võtmeisikud	major Kaarel Saimre

2. Eesti Politseirügement (saksa keeles Estnische Polizei Regiment 2) oli Eestis politseipataljonide juhtimiseks moodustatud väeüksus Kolmanda Riigi sõjaväes. Politseirügemendi staap moodustati 1. Eesti Politseirügemendi staabi baasil juulis 1944.

Rügemendi ülem oli algul kolonel Juhan Vermet^[küsitav], Daugavpilsi lahingute ajal major Kaarel Saimre. Rügemendi koosseisu kuulusid

• 37. Eesti Politseipataljon,
• 38. Eesti Politseipataljon,
• 40. Eesti Politseipataljon.

Rügement formeeriti Lätis, Leedus ja Valgevenes teenistuses olevate 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljoni juhtimiseks rindeolukorras. Vahetult enne Daugavpilsi rindele sõitmist, 7. juulil moodustati rügemendi staap. Kuna ajapuudusel polnud võimalust uue staabi loomiseks, toodi selleks Viru rindelt senine 1. Eesti Politseirügemendi staap. Rügement anti Friedrich Jeckelni võitlusgrupi koosseisu, mis omakorda allus II armeekorpusele. Korpus pidas sel ajal raskeid lahinguid Daugavpilsist umbes 60 kilomeetrit lõuna pool pealetungivate Nõukogude 6. kaardiväearmee eliitüksustega.

Rügement jõudis 12. juulil 1944 Turmantase jaama ja suundus samal päeval rindele. Seda rindelõiku kaitsesid Läti politseirügemendid, kes olid kandnud raskeid kaotusi. 2. politseirügement osales lahingutes Drūkšiai ja Riči järve ääres ning Taržeķi asulas. Kuigi ühiselt suudeti Läti politseirügementidega punaväe esialgne pealetung tõkestada, langes Daugavpils 27. juulil Nõukogude vägede kätte ning politseipataljonid jäid piiramisrõngasse ja pidid taanduma Jēkabpilsi suunas. 12. augustil taandusid pataljonid üle Väina jõe.

Läti politseirügemendid olid lahingus kandnud nii raskeid kaotusi, et pärast taandumist need saadeti laiali ja isikkoosseis liideti teiste üksustega. 2. Politseirügement saadeti tagasi Eestisse, kuhu jõudis augusti keskel. Jõudnud 14. augustil Tallinna, majutati 38. ja 40. pataljon Tallinna Polütehnikumi hoonesse Pärnu maanteel. Mõne päeva järel selgus, et täienduse puudumisel oli ka 2. Eesti Politseirügement määratud laialisaatmisele. Seejuures liideti 40. pataljon 38. pataljoniga ning rügemendiülem Saimre võttis üle 37. pataljoni juhtimise. Rügemendi staap likvideeriti 20. augustil ja saadeti tagasi Viru rindele 1. Eesti Politseirügemendi juurde.

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas