Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei

• Kantselei Esimene osakond (1812–1917) tegeles põhiliselt auastmete ja ametikohtade ning autasustamiste; keisri manifestide ja dekreetide ettevalmistamisega.

• Kantselei Teine osakond (1826–1882) tegeles seaduste kodifitseerimise ja avalikustamisega. 1882. aastal osakond likvideeriti ja selle ülesanded anti Riiginõukogu Kodifitseerimisosakonnale.

• Kolmas osakond tegeles eeskätt poliitiliste ja usuliste dissidentide jälitamisega.

• Kantselei Neljas osakond (1828–1917, alates 1880 Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei keisrinna Maria asutuste komitee (С. Е. И. В. к. по учреждениям имп. Марии)) tegeles Saksa päritolu keisrinna Maria Fjodorovna asutatud heategevuslike ja naisõppeasutuste haldusega^[1].

Maria Fjodorovna 1796 algatatud rahvaharimisliikumise tulemusena asutati Venemaal Smolnõi instituut^[2] ja Aleksandri instituut, Kommertskool, Kasvatusmaja ja Hooldekogu, Jekaterina instituut, Pauli instituut, Kurttummade kool ja Leskede maja. Pärast Maria Fjodorovna surma 1828 allutati need asutused Kantselei Neljandale osakonnale. Asutusi rahastati riigikassast, hiljem ka annetustest ja mängukaartide müügist saadud tuludest ning avalikelt lõbustustelt kogutud maksudest.

1893–1894 liideti uue keisrinna Maria Fjodorovna (1847–1928) juhtimisel tegutseva asutusega veel seni suurvürstinna Jelena Pavlovna juhatatud asutused Maria instituut, Püha Helena instituut, Jelizaveta lastehaigla ja patriootilised naisteühingud. 1917. aastal kuulus keisrinna juhitavatesse heategevusorganisatsioonidesse ligi 500 asutust üle kogu Venemaa^[3].

Tegutsesid ka ajutised Kantselei komisjonid: Riigivara haldamise komisjon, Poola kuningriigi asjade komisjon, Kaukaasia asjade haldamise komisjon jne.

• Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Konvoi, (ЛЕЙБ-ГВАРДИИ КАВКАЗСКИЙ ГОРСКИЙ ЭСКАДРОН СОБСТВЕННОГО ЕГО ИМПЕРАТОРСКОГО ВЕЛИЧЕСТВА КОНВОЯ)^[4]