Obsidiaan

Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.

Obsidiaan on kivimiliselt enamasti rüoliidile vastava keemilise koostisega, kuid erineb sellest kristallilise struktuuri puudumise poolest. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Erikaal on umbes 2,6.

Sarnasuse tõttu mineraalidega peetakse obsidiaani mõnikord mineraaliks. See aga ei ole õige, sest mineraalidel peab olema kristallstruktuur (väga väheste eranditega) ja kindel või kindlates piirides muutuv (keemilise valemiga väljendatav) koostis, mida obsidiaanil ei ole. Mõnikord nimetatakse obsidiaani mineraloidiks.

Obsidiaan ei sisalda enamasti fenokristalle, ta on afüürilise struktuuriga. Enamasti ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostise, kuid väga vesikulaarse pimsi poolt.

Et klaas on metastabiilne materjal, kipub ka vulkaaniline klaas aja jooksul kristalliseeruma. See protsess on siiski väga aeglane ja võib võtta miljoneid aastaid. Kainosoikumieelsest ajast pärit vulkaanilise klaasi leiud on seetõttu väga haruldased.

Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkesti Ameerika Ühendriikides. California osariigis asub laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain – suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See coulée'ks nimetatav pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mis põhiosas koosneb vulkaanilisest klaasist.

Vulkaanilist klaasi leidub ka Kuul, kuigi seal esineb ka meteoriiditabamustel tekkinud klaasi ja neid eristada on raske.^[1]