Nicaragua

 

Nicaragua jaguneb 15 departemanguks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (sulgudes keskus):

1. Boaco (Boaco),
2. Carazo (Jinotepe),
3. Chinandega (Chinandega),
4. Chontales (Juigalpa),
5. Estelí (Estelí),
6. Granada (Granada),
7. Jinotega (Jinotega),
8. León (León),
9. Madriz (Somoto),
10. Managua (Managua),
11. Masaya (Masaya),
12. Matagalpa (Matagalpa),
13. Nueva Segovia (Ocotal),
14. Rivas (Rivas),
15. Río San Juan (San Carlos),
16. Atlántico Norte (Bilwi) (autonoomne piirkond),
17. Atlántico Sur (Bluefields) (autonoomne piirkond).

16. septembril 1502. aastal jõudis Christoph Kolumbus esimese eurooplasena Nicaragua rannikule.

1979. aastal kukutati võimult rohkem kui 40 aastat Nicaraguat valitsenud Somoza perekond. Võimuvahetusele järgnenud sõjas kaotas elu 45 000 – 50 000 inimest, kellest enamik olid tsiviilisikud. Sõja tagajärjel põgenes riigist umbes 400 000 inimest.^[4]

Sandinistide juhitud valitsus kukutati omakorda 1990. aastal.

Nicaragua asub troopikavöötmes ja seal kestab vihmaperiood maist oktoobrini. Mõnes paigas sajab vihma rohkem kui 3100 mm aastas. Riigi idarannikut tabavad tihtipeale orkaanid. 1998. aastal võttis orkaan Mitch 1800 nicaragualase elu ning hävitas suurema osa riigi banaani-, suhkru- ja kohvisaagist. See orkaan tekitas suuri kahjustusi ka El Salvadoris ja Hondurases.

Riigi kliima on lääneosas kuivem kui idaosas ja seal laiuvad väheste metsade kõrval peamiselt savannid.

 

Riigi lääne- ja idaosa eraldavad teineteisest kaks pikka mäeahelikku, kus leidub rohkem kui 40 vulkaani. Osalt nende tõttu tabavad Nicaraguat tihti maavärinad. Näiteks jättis 1992. aastal toimunud maavärin peavarjuta 16 000 inimest.

Nicaragua kõrgeimad mäed on Montes Kilambe (1963 m) ja Momotombo (1865 m).

Kariibi mere äärset Nicaragua idaosa kutsutakse Moskiitorannikuks. See on osaliselt vihmametsadega kaetud, ohtrate laguunide ja jõedeltadega ääristatud rannikumadalik, mis ulatub kohati enam kui 70 km kaugusele sisemaale.

Nicaragua lõunaosas on hiiglaslik madalik, kus paiknevad Nicaragua ja Managua järv. Need on Kesk-Ameerika suurimad järved. Suurem osa Nicaragua rahvast elab ja töötab Vaikse ookeani ning Nicaragua ja Managua järve vahele jääval madalikul. Seal on väga viljakad mullad, kus kasvavad jõudsalt nii kodumaise kui ka välisturu jaoks mõeldud puuvill, banaan, mais, riis ja uba. Järvi ühendab Tititapa jõgi.

 

Nicaragua järv on 177 km pikk ja kuni 58 km lai. Selles asub rohkem kui 400 saart, mistõttu on järv populaarne turismisihtkoht. See on maailma ainus järv, kus elab mitmesuguseid merekalu, teiste seas mõõkkalu ja haisid. Uuringud on näidanud, et need on Kariibi merest pärinevad kalad, kes on ujunud järve San Juani jõe kaudu. Lisaks sellele voolab järvest merre veel kolm suuremat jõge.

Nicaragua tähtsamad jõed on järgmised:

• Tititapa jõgi,
• Coco jõgi (piir Hondurasega),
• Río Grande de Matagalpa,
• Escondido jõgi,
• San Juani jõgi (piir Costa Ricaga).

Nicaragua taimestik on troopiline ja lähistroopiline. Lopsakust soodustavad Atlandi rannikul maist oktoobrini sadavad ohtrad vihmad. Palju kasvab tammesid, mände, seedreid, palsami- ja mahagonipuid, samuti igasuguseid viljapuid.

Nicaragua loomastik on mitmekesine. Seal elavad ahvid, hirved, eksootilised linnud, sisalikud, muud roomajad jpt.

Nicaragua elanikkond on peamiselt koondunud riigi lääneosasse, Vaikse ookeani rannikule ja kahe suure järve ümber. Umbes 70% rahvastikust on segaverelised ja umbes 17% valged.

Atlandi rannikul asuv Zelaja piirkond koosneb Atlántico Norte ja Atlántico Suri autonoomsetest piirkondadest ning hõlmab peaaegu poole riigi pindalast, kuid halva kliima tõttu elab seal vaevalt 10% riigi elanikkonnast. Seda rannikulõiku tuntakse miskito indiaanihõimu järgi ajalooliselt Moskiitoranniku nime all ja selle hulka kuulub ka Río Plátano biosfäärikaitseala Hondurase idaosas. Kariibi mere ääres elab üsna palju põlisindiaanlasi ja mustanahalisi. 55% rahvastikust elab rannikulinnades.

Suuremad linnad koos elanike arvuga on järgmised:

• Managua (1 800 000),
• León (175 000),
• Chinandega (152 000),
• Granada (110 000),
• Boaco (57 000).

Nicaragua on peamiselt põllumajanduslik riik. Põllumajanduse osatähtsus ekspordist on 60%, mis teeb aastas ligi 300 miljonit USA dollarit. Nicaraguast pärinev Flor de Caña rumm on üks Ladina-Ameerika paremaid. Hea maine on ka selle piirkonna tubakal ja loomalihal. Nicaragua põllumajandus põhineb ajalooliselt banaani-, kohvi-, suhkru-, loomaliha- ja tubakaekspordil. Kergetööstus, turism, pangandus, kaevandamine, kalastamine ja üldine kaubandus laienevad. Kergetööstuse valdkonnas on välisomanikega ettevõtteid (hisp maquila), mis kasutavad ära kohalikku odavat tööjõudu ja madalaid makse. Suur osa Nicaragua majandusest sõltub välismaistest rahasaadetistest, mis moodustasid 2006. aastal kokku 655,5 miljonit USA dollarit.

Nicaragua on läänepoolkera teine madalama majandustasemega riik SKT poolest elaniku kohta. CIA teabeallika The Fact Booki andmetel oli inflatsioon 2000.–2006. aastal keskmiselt 8,1% ja 2009. aastal 9,8%. Maailmapanga andmed näitasid 1995.–2004. aastal keskmiselt 5% kasvu. 2005. aastal kasvas majandus 4%, kusjuures SKT oli 4,91 miljardit USA dollarit. 2006. aastal kasvas majandus 3,7%, mille tulemusel saavutas SKT 5,3 miljardi dollari taseme. 2008. aastaks jõudis see 6,5 miljardi dollarini.

ÜRO 2006. aasta andmetel elab 28% nicaragualastest allpool vaesuspiiri ja 2008. aasta hinnangul on töötus 3,9% ning 46,5% elanikest on alahõivatud. Nagu mitmes teises arenguriigis, moodustavad Nicaraguas suure osa vaestest naised. Naiste osatähtsus perekonnapeana on üsna suur: 39% linnades ja 28% maal. ÜRO andmetel elab vähem kui ühe dollariga päevas 80% põlisrahvast, kes moodustavad 5% elanikkonnast.

Majanduslikel probleemidel on mitmeid põhjuseid. Nicaragua on mitmesuguste looduskatastroofide, peamiselt orkaanide ja maavärinate tõttu palju kannatada saanud. Lisaks on riigis toimunud pikaajalised kodusõjad, kohalikud konfliktid ja muud rahutused. Aastaid kestnud ebastabiilsus on avalikele teenustele suure löögi andnud.

1980ndail toimunud Nicaragua revolutsioonis sai suur osa taristust kannatada või hävines. Inflatsioon püsis 30% juures. Pärast USA 1985. aasta kaubandusembargot, mis kestis viis aastat, suurenes inflatsioon veelgi. 1985. aastal oli inflatsioon 220% ja see kolmekordistus 1986. aastal ning 1988. aastal oli see juba 13 000%. Majanduse arendamiseks on viimastel aastatel tugevasti tööstust arendatud.

2005. aastal teatas valitsus plaanist ehitada Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav kanal, mis hakkaks konkureerima Panama kanaliga.

• Nicaragua riigipeade loend
• Nicaragua jalgpallikoondis