Lavrentsium
| 103 |
2
9 32 32 18 8 2 |
| Lr <257> |
|
| Lavrentsium |
Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline haruldane muldmetall, teda sünteesitakse kaliforniumist ja tal puudub tarvitusvõimalus.
Lavrentsium on nimetatud tsüklotroni leiutaja Ernest O. Lawrence'i järgi. Aastal 1997 kinnitati lavrentsiumi sümboliks Lr.
Omadused
muudaTeadaolevatest isotoopidest pikima elueaga on isotoop massiarvuga 262, mille poolestusaeg on 3,6 tundi.
Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke radioaktiivne metall. Tema sulamistemperatuur on 1627 °C. Vähesed katsed lavrentsiumiaatomitega näitavad, et see käitub sarnaselt aktinoididega, seetõttu paigutati ta varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski d-element, mistõttu tuleb ta paigutada teiste d-elementide hulka.
Ajalugu
muudaLavrentsiumi avastasid Albert Ghiorso, Torbjorn Sikkeland, Almon Larsh ja Robert M. Latimer 14. veebruaril 1961 Berkeley kiirguslaboris California ülikoolis USA-s. Seda tekitati, pommitades 3 milligrammi kaliforniumi kolme isotoobi segu boor-10 ja boor-11 ioonidega.
Kaliforniumi aatomituumad said laengu, põrkasid ümbritsevast heeliumkeskkonnast tagasi ja püüti kinni õhukesele vasklindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi 257103, mis lagunes 8,6 MeV alfaosakeste emiteerumisel. Saadud isotoobi poolestusaeg oli 4,2 sekundit. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga 258Lr.
Välislingid
muuda| Vikisõnastiku artikkel: lavrentsium |